iklan

NASIONÁL, POLÍTIKA, Uncategorized

PN sei hili Prezidente-Vise Prezidente ba komisaun espesializada permanente

PN sei hili Prezidente-Vise Prezidente ba komisaun espesializada permanente

Prezidente Parlamentu Nasionál (PPN), Maria Fernanda Lay. Imajen Tatoli/António Daciparu.

DILI, 26 juñu 2023 (TATOLI)—Prezidente Parlamentu Nasionál (PPN), Maria Fernanda Lay, hateten meza daudaun ne’e halo hela preparasaun no sei hili Prezidente no Vise ho sekretária ba komisaun espesializada permanente sira iha Parlamentu Nasionál (PN).

Notísia Relevante: PPN husu bankada parlamentár hato’o lista kompozisaun meza bankada

“Iha hotu ona, konserteza sei hili kada komisaun sei hili nia Prezidente ho vise no sekretária, maibé kompozisaun númeru Deputadu ami prepara hotu kedas ona iha loron sesta liu ba ne’e,” Prezidente PN n e’e hateten ba jornalista sira iha uma fukun Parlamentu Nasionál, segunda ne’e.

Nia hateten, meza prepara ona tanba ne’e ohin lorokraik nia-parte husu urjente ba bankada parlamentár sira hotu atu kompoen sira-nia  meza no lorokraik enkontru termina ajenda tuir mai, tanba iha deliberasaun tenke halo nune’e presiza iha enkontru lider bankada atu deside.

Prezidente PN ne’e fó sai komisaun espesializada permanente iha lejislatura daneen ne’e, sei nafatin hanesan iha lejislatura dalimak nian hosi Komisaun A to’o G ne’ebé trata asuntu iha área ida-idak.

Hanesan antes ne’e, iha komisaun espesializada permanente kompostu hosi Komisaun A trata asuntu Justisa no Konstituisional, Komisaun B trata asuntu Negósiu Estranjeiru no Defeza ho Seguransa, Komisaun C trata asuntu Finansa Públika, Komisaun D trata asuntu Ekonómia no Dezenvomvimentu, Komisaun E trata asuntu Infraestrutura, Komisaun F trata asuntu Saúde, Seguransa Sosiál no Igualidade Jeneru no Ikus liu Komisaun G trata asuntu Edukasaun, Juventude, Kultura no Sidadania.

“To’o momentu ne’e, ami iha susar uitoan atu fahe. Se diminui ka aumenta, tanba tenke iha balansu entre Deputadu ninia partisipasaun iha kada Komisaun, nune’e sira iha reprezentatividade. Klaru, iha impedimentu balun ne’ebé bankada sira kiiko’an tenke fahe papel didi’ak, nune’e ida-ne’ebé mak sira interesadu labele iha fatin hotu-hotu, se lae bankada boot mak prezudikadu,” nia hateten.

Maibé ida ne’e reuniaun lidér bankada sei hato’o no sei mai votasaun iha plenária.

Tuir Rejimentu Parlamentu Nasionál (RPN) iha sesaun II Komisaun espesializada permanente sira artigu 30 (konstituisaun no funsionamentu) iha alínea 1 hateten, plenáriu tuir proposta hosi meza, depois rona tiha konferénsia, delibera kona-ba konstitui komisaun espesializada permanente sira, iha prazu loron lima depois forma tiha bankada parlamentár sira.

Iha RPN artigu 31 (Eleisaun Meza Komisaun sira-nian), iha alínea 1 haktuir, iha inísiu  lejislatura ida-idak, iha loron lima nia laran liu tiha designasaun ba Deputadu sira hodi sai membru komisaun, komisaun ida-idak sei reúne, ho presidénsia temporária hosi Deputadu ne’ebé tinan boot liu, hodi hatuur sira-nia serbisu no hili sira-nia prezidente, vise-prezidente no sekretáriu.

Iha alínea 2 hateten, distribuisaun membru meza komisaun sira-nian tenke asegura, konfrome posível, reprezentasaun proporsionál hosi bankada parlamentár sira iha Parlamentu Nasionál.

Tuir RPN artigu 35 (Komisaun espesializada permanente sira-nia kompeténsia) mak;

a.) Diskute no fó paresér kona-ba projetu no proposta lei, proposta ba alterasaun no tratadu hirak-ne’ebé submete ba Parlamentu;

b.) Apresia petisaun sira-ne’ebé ema haruka ba Parlamentu;

c.) Hatene tuir problema polítiku no administrativu ne’ebé relasiona ho sira-nia kna’ar no fornese informasaun ba Parlamentu, bainhira Parlamentu hanoin katak konveniente, ne’ebé presiza ba apresiasaun aktu Governu nian;

d.) Hala’o audiénsia públika ho entidade sira hosi sosiedade sívil;

e.) Konvoka kualkér titulár órgaun administrasaun públika nian hodi fó informasaun kona-ba asuntu ne’ebé relasiona ho sira-nia kna’ar.

Jornalista : Nelson de Sousa

Editór       : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!