iklan

NASIONÁL, SAÚDE

HNGV Buka Hela Solusaun Ba Bebe Kaduak Ho Fuan Ida

HNGV Buka Hela Solusaun Ba Bebe Kaduak Ho Fuan Ida

HNGV agora dadaun halo hela tratamentu ba bebe kaduak ne’e. Imajen António Gonçalves

DILI, (TATOLI) – Diretór Asisténsia Klínika Ospitál Nasionál Guido Valadares (HNGV-sigla portugés), Flavio Brandão, hatete ekipa HNGV oras ne’e halo ona esforsu hodi buka solusaun ba kazu úniku bebe kaduak (kabun belit malu) ho fuan ida.

Bebe kaduak ne’e hosi suku Kamanasa, postu Suai Villa, munisípiu Kovalima nu’udar oan dahuluk hosi kazadu Adelaide Maria no Bruno dos Santos Godinho.

Bebe ne’e evakua hosi ospitál referál Suai mai HNGV iha loron 18 fevereiru 2019 hafoin partus iha loron 17.

Diretór Asisténsia Klínika HNGV, Flavio Brandão. Imajen António Gonçalves

Diretór ne’e ba Tatoli iha HNGV ohin, haktuir médiku espesialista kurasaun halo ona diagnóstika no ohin halo tan CT Scan (Computerized Tomography), ho konkluzasaun atu halo operasaun ka la’e.

Alende meius ne’e, HNGV mós konsulta ona kazu ne’e ho ospitál sira iha Indonézia, Malázia no Singapura atu bele hetan solusaun.

Kazu ne’e dahuluk akontese iha Timor-Leste, tanba ne’e ospitál susar atu foti desizaun orijente. Katak tan kazu kaduak ho orgaun isin keta-ketak fasil atu halo operasaun maibé difísil atu halo operasaun ba bebe kaduak ne’e.

“Operasaun ba kurasaun ida ho ema nain rua ne’e la’ós ema ho kualker fatin bele halo ne’e, kazu ida úniku. Entaun atu operasaun ka la halo operasaun depende ba fatin sira ne’ebé ita komunika ba”, akresenta tan.

Ospitál sira iha rai liur seidauk fó resposta pozitivu. Bainhira ospitál iha li’ur prontu atu halo operasaun, HNGV sei tranfere kedas pasiente ne’e ba rai liur.

Tuir nia kazu ne’e akontese tanba akontese mudansa iha prosesu fertilizasaun.  Nia husu ba inan sira atu halo konsultasaun regulár ba sentru saúde sira.

Ministériu Saúde liuhosi Ministra en ezersísiu fó ona atensaun no konfiansa ba ekipa HNGV atu toma kazu ne’e ho di’ak.

Entretantu, abo hosi bebe ne’e, Manuel Amaral, hatete simu realidade ne’e maibé fó konfiansa ba ospitál atu resolve.

“Horiseik dotór hosi Austrália mai mós dehan labele halo operasaun, kondisaun hanesan ne’e ita simu de’it realidade”, espresa.

Manuel Amaral haktuir tan bebe nia inan oras ne’e sei kontinua halo tratamentu iha ospitál, tanba hetan cesárea (opera) bainhira partus.

Jornalista: Agapito dos Santos

Editora: Rita Almeida

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!