iklan

EDUKASAUN, HEADLINE

Indemnizasaun ba família afetada ba konstrusaun edifísiu IPB hamutuk rihun $75-resin

Indemnizasaun ba família afetada ba konstrusaun edifísiu IPB hamutuk rihun $75-resin

Edifísiu Institutu Politékniku Betano. Imajen/Espesiál

DILI, 09 outubru 2023 (TATOLI) – Uma-kain 55 ne’ebé afeta ba planu konstrusaun edifísiu Institutu Politékniku Betano (IPB) sei hetan pagamentu indemnizasaun husi Ministériu Ensinu Superiór Siénsia no Kultura (MESSK).

Atu fasilita transferénsia osan ba família 55 ne’e mak MESSK no Banku Nasionál Komérsiu Timor-Leste (BNCTL) asina ona akordu ba pagamentu ho osan montante rihun $75-resin.

Diretór-Jerál Planeamentu no Finansa MESSK, Hernâni Viterbo Soares, hatete prosesu indemnizasaun ba família 55 iha Betano foin bele realiza, tanba presiza halo levantamentu ida ho didi’ak nune’e bele hetan dadus ho loloos ba sasán sira iha kintál laran inklui uma no ai-horis sira.

Serbisu levantamentu dadus ne’e mós realiza entre liña ministeriál sira. “Laloos MESSK de’it maka halo serbisu ida ne’e, maibé bainhira atu halo identifikasaun ba ai-horis sira iha kintál komunidade afetada nian presiza koopera ho Ministériu Agrikultura no dadus kona-ba uma presiza koopera ho Ministériu Obra Públika atubele halo identifikasaun ho loloos”, esplika.

Tanba ne’e mak nia salienta presiza tempu ida sufisiente atubele halo levantamentu dadus hodi bele publika ba iha públiku durante loron 30 nia laran karik iha família ruma hakarak halo reklamasaun, maibé laiha maka selebra ona akordu hodi halo indemnizasaun. Pagamentu ne’e sei la hanesan no depende ba sasán saida maka família afetada sira kuda iha kintál laran.

“Nune’e ministériu liuhusi ekipa téknika sira informa ona ba ministru no ohin realiza ona asina akordu no semana ne’e sei aprezenta ba Konsellu Ministru hodi tau iha ajenda atubele tama iha diskusaun hodi hetan aprovasaun”, dehan.

Prezidente Konsellu Ezekutivu BNCTL, António Vítor, realsa katak banku prontu atu fasilita pagamentu ne’e. “Bainhira osan tama ona iha banku no hetan ona autorizasaun husi ministério, ami bele fasilita ona pagamentu ba sira ne’ebé maka iha ona konta bankária”, salienta.

Daudaun ne’e iha ona família 26 maka loke ona konta bankária no bainhira autoriza halo transferénsia osan ba konta maka BNCTL bele halo ona pagamento. “Ba sira ne’ebé maka seidauk iha konta bele halo esforsu hodi trata sira-nian konta bankária atu nune’e osan tama sira bele foti daudaun”, realsa.

Projetu konstrusaun IPB hatuur ho objetivu atu hakbiit rekursu umanu ho kualidade iha Timor-Leste liuhosi área prioridade, ne’ebé determina tuir nesesidade dezenvolvimentu nasionál, desentraliza ensinu superiór no hasa’e ekonomia lokál iha nível munisípiu. Konstrusaun IPB sai nu’udar projetu prioritáriu ida ba dezenvolvimentu setór edukasaun no kualifikasaun rekursu umanu, ne’ebé ninia implementasaun hatuur iha Timor-Leste nia planu estratéjiku tinan 2011 to’o 2030.

Rekorde katak Primeiru-Ministru, Taur Matan Ruak, akompaña hosi Ministru Ensinu Superiór Siénsia no Kultura, Longuinhos dos Santos, no entidade relevante sira iha mandatu Governu anteriór, halo ona lansamentu fatuk dahuluk, iha tinan kotuk, ba konstrusaun fízika edifísiu IPB, iha postu administrativu Same Vila, munisípiu Manufahi.

Obra ne’e sei halo ho osan millaun $18,4. Empreza Chongqing International Construction Corporation (CICO) mak sai manán-na’in ba projetu.

Notísia relevante: Família 50-resin ne’ebé okupa rai IPB seidauk hetan indemnizasaun

Jornalista: Tomé Amado

Editora: Maria Auxiliadora

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!