iklan

POLÍTIKA

Komisaun espesializada halo audiénsia públika ba proposta alterasaun lei kriasaun RAEOA

Komisaun espesializada halo audiénsia públika ba proposta alterasaun lei kriasaun RAEOA

Deputadu Partidu Congresso Nacional de Reconstrução Timorense (CNRT), Patrocínio dos Reis Fernandes. Imajen/Mídia SEKOMS.

DILI, 09 outubru 2023 (TATOLI)—Komisaun espesializada iha Parlamentu Nasionál (PN), segunda ne’e, hahú halo audiénsia públika hodi rona Governu ba proposta-lei númeru 2/VI (1a) kona-ba alterasaun datoluk lei númeru 3/2014, 18 juñu, ne’ebé kria Rejiaun Administrativa Espesiál Óe-Cusse Ambeno (RAEOA) no estabelese Zona Espesiál Ekonómia Sosiál Merkadu (ZEESM).

Notísia Relevante: Meza PN baixa proposta alterasaun lei kriasaun RAEOA ba komisaun espesializada

 

Prezidente Komisaun A trata asuntu Justisa no Konstituisionál, Deputadu Patrocínio Fernandes, hateten Governu submete proposta-lei ne’e mai PN no meza PN baixa ba komisaun A nu’udar na’in ba matéria no mós ba komisaun sira seluk hanesan komisaun B trata asuntu Negósiu Estranjeiru no Defeza ho Seguransa, Komisaun C trata Finansa Públika, Komisuan D trata Ekonomia no Dezenvolvimentu ne’ebé tuir despasu meza PN mós atu hatama sira nia paresér setoriál ba asuntu ida-ne’e.

“Ohin, ita halo audiénsia públiku para rona vizaun jerál no mós intensaun hosi Governu ba alterasaun lei ida-ne’e,” nia hateten iha ámbitu audiénsia públika iha sala plenária PN.

Ministru Prezidénsia Konsellu Ministru, Ágio Perreira, hateten bainhira Governu aprezenta proposta-lei, ida-ne’e Governu iha konsiderasaun pontu balun artikula ida mak bainhira lei estabelese RAEOA ne’e atu hadi’a fasilita sinerjia ne’ebé di’ak liután entre instituisaun Estadu ninian iha RAEOA, hodi nune’e bele permite governasaun ida bele efikas atu alkansa objetivu nasionál rua mak redusaun pobreza no reforsa bens estar populasaun tomak nian.

Haree mós ba konstituisaun ne’ebé ezije katak, Governu sentrál tenke verdadeiramente reprezentadu atu partisipa destinu populasaun Oé-Cusse Ambeno tomak nian no proposta ida-ne’e atu kumpre duni objetivu esensiál ida-ne’e.

Maibé, nia dehan, Governu nia entendimentu atu alkansa meta sira-ne’e RAEOA presiza duni reforma ida kle’an ba poder ne’ebé tutela superitendénsia tenke verdadeiramente exersídu hosi Primeiru-Ministru.

“Lei uluk muda tiha ona. Uluk, Prezidente Repúblika mak hili Prezidente Autoridade mudansa ne’e halo Primeiru-Ministru mak hili iha Konsellu Ministru, maibé reforma ne’e tenke halo kle’an liután,” nia hateten.

Tanba, tuir nia, lejitimidade demokrátika Primeiru Ministru (PM) ho Governu ninian garante reprezentasaun povu no órgaun RAEOA, tanba ne’e mak proposta ida-ne’e hatudu dalan katak membru autoridade RAEOA tenke nomea hosi Konsellu Ministru (KM) hosi proposta PM nian.

Membru konsultivu RAEOA nian mak ida-ne’ebé garante reprezentasaun povu ninian inklui mós munisípiu nia reprezentante bele munisípiu rua ka tolu iha konsellu konsultivu ne’e, nune’e mós tenke KM mak hili.

Governante ne’e hateten, estatutu espesiál ba RAEOA ninian ne’ebé prevee konkretizasaun estatutu espesiál ninian, maibé ne’e PN nia kna’ar atu define loloos halo oinsá seidauk define, tanba PN mak reprezentante lejítimu hosi povu.

Tanba ne’e, IX Governu Konstituisionál haree katak laiha sentidu ba norma sesaun relativa rejime finanseiru própriu ba RAEOA.

Rejime fiskál tributária independente mós, IX Governu la haree katak iha sentidu no rejime aprovizionamentu própriu, laiha mós razaun para posibilidade atu estabelese merkadu finanseiru própriu ka eskluziva ba RAEOA.

Tanba, nia dehan, atu estabelese rejime finanseiru própriu bele desturba fali unidade merkadu finanseiru no atribuisaun ne’ebé apropria ba Banku Sentrál Timor-Leste (BNCTL) ne’ebé tenke salvagurda unidade rejime aduaneiru nasionál.

“Ikus proposta ne’e separa mós modelu ekonomiku ne’ebé ita bolu ZEESM hosi RAEOA, ne’ebé desde inísiu kedas bainhira konsege ZEESM ne’e. Komu merkadu ekonomiku espesiál ida sempre hanoin kata, ho tempu sei la’ós de’it iha RAEOA maibé sei implementa mós iha munisípiu seluk, bainhira kondisaun iha ona apropriadu tempu loos ona atu implementa, Governu hakarak mós prosede ho objetivu ida-ne’e,” nia hateten.

Vise Ministra Finansa, Felícia Claudinanda Cruz, hateten atu haree finanseiru gasta liuhosi kontrolu permanente Governu sentrál iha tinan 10 nia laran, akontese sasán ladun iha transparánsia.

“IX Governu hakarak kontrola no direitu permanente Governu sentrál tuir lei ne’ebé iha. Primeiru-Ministru haree tuir gasta ba osan Estadu nian iha akontabilidade no transparánsia. Tanba ne’e, KM haree fali ho sistema didi’ak liuliu irregularidade iha sistema finansa hosi Governu anteriór,” nia dehan.

Entretantu, iha audiénsia ne’e marka mós prezensa hosi Prezidente Autoridade RAEOA- Óecusse, Arsénio Paixão Bano.

Hafoin komisaun ramata halo audiénsia ba proposta-lei ne’e sei halo relatóriu paresér inisiál hafoin kontinua diskusaun faze jeneralidade iha plenária, hafoin ne’e sei kontinua diskusaun faze espesialidade kada artigu ba alterasaun lei ne’e.

Notísia Relevante: Konsellu Ministru altera lei kriasaun RAEOA no ZEESM

Jornalista : Nelson de Sousa

Editór        : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!