VIKEKE, 11 Marsu 2025 (TATOLI)—Ofisiál Organizasaun Raes Hadomi Timor Oan (RHTO) iha munisípiu Vikeke, Natalino Pinto, informa RHTO Vikeke konsege fasilita ema ho defisiénsia (EhD) trata dokumentu Billete Identidade (BI), kartaun Eleitorál no Sertidaun moris hamutuk na’in-64.
“Iha tinan 2024-2025, ami fasilita ita-nia ema ho defisiénsia sira hodi trata sira-nia dokumentu ira hanesan BI, sertidaun moris. Tanba, sira-ne’e mós hanesan sidadun ida-ne’ebé iha diretu atu hetan dokumentu sira-ne’e no sira iha diretu hanesan sidadaun sira seluk iha nasaun Timor Leste,” Natalino Pinto hateten ba agência TATOLI iha nia kna’ar fatin administrasaun postu Vikeke, ohin.
Tanba ne’e, nia dehan, ofisiál RHTO ne’ebé destakadu iha munisípiu Vikeke ninia dever fó apoiu ba ema ho defisiénsia sira trata dokumentu referidu.
“Ami-nia dever maka fó apoiu ba ita-nia ema defisíensia sira iha munisípiu ida-ne’e, atu hafasil sira trata sira dokumentu sira-ne’ebé ita-nia ema ho defisíensia sira presiza,” nia dehan.
Aleinde ne’e, iha 2024-2025, RHTO Vikeke mós fasilita ema ho defisiénsia sira trata sira-nia atestadu médiku husi saúde hamutuk ema na’in-23) no apoiu mós ema ho defisiénsia prienxe formuláriu husi sosiál na’in-22.
“Ami nafatin akompaña membru sira mai trata sira-nia dokumentu importante sira-ne’e. Tanba ne’e, ami tau ba planu RHTO nia atividade kada fulan nian, hodi ajuda ita-nia ema ho defisiénsia sira,” nia hateten.
Ba oin, nia dehan, RHTO sei kontinua servisu hamutuk ho autoridade lokál hodi identifika ema ho defisiénsia sira-ne’ebé laiha dokumentu hanesan BI, kartaun eletorál no sertidaun moris sira-ne’e atu bele hetan.
“Ami sei halo komunikasaun ho xefe suku no xefe aldeia sira, hodi identifika membru EhD sira ne’ebé mak dokumentu la kompletu sira-ne’e,” nia dehan.
Iha fatin seluk, Diretór Sekretáriadu Tékniku Administrasaun Eleitorál (STAE) munisípiu Vikeke, Humberto Fernandes, haktui, durante ne’e atendementu STAE ba ema hotu-hotu hanesan tanba sidadaun sira iha munisípiu Vikeke hodi hetan kartaum eleitorál.
“Durante ne’e, ami-nia atendementu ne’e ba ema hotu, inklui ita-nia ema ho defisiénsia sira. Bainhira sira mai trata sira-nia kartaun, ami fasilita sira hodi trata sira-nia kartaun eletorál, atu nune’e eleisaun ruma mai karik sira iha diretu ezerse sira nia direitu votu, iha eleisaun sira hanesan eleisaun suku, prezidente no eleisaun parlamentár,” nia hateten.
Tuir dadus, ema ho defisiénsia sira-ne’ebé trata ona kartaun eleitorál hamutuk na’in -17, Billete Identidade (BI) hamutuk na’in-23 no sertidaun moris hamutuk ema na’in-24.
Jornalista : Vitorino Lopes da Costa
Editór : Cancio Ximenes




