iklan

MUNISÍPIU, VIKEKE

Pesoál saúde animál Vikeke na’in-14 ativa fali servisu

Pesoál saúde animál Vikeke na’in-14 ativa fali servisu

Pesoál saúde animál Vikeke na’in-14 ativa fali hala’o sira-nia servisu. Imajen Tatoli/Vitorino Lopes da Costa.

VIKEKE, 28 Abríl 2025 (TATOLI)—Xefe departamentu pekuária Servisu Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peska no Floresta (SMAPPF) munisípiu Vikeke, Domingos do Carmo Pinto, informa pesoál saúde animál na’in-14 hahú fali hala’o sira nia servisuhafoin sira-nia kontratu ramata.

“Kona-ba pesoál saúde animál ne’ebé servisu iha Vikeke sira kontratu hotu iha tinan kotuk, maibé foin lalais iha fulan Marsu Governu bolu fila nain-14 asina ona kontratu. Nune’e agora daudaun sira hala’o sira-nia servisu iha postu no munisípiu hodi fó atendementu ba ita-nia komunidade sira-nia animál,” Domingos do Carmo Pinto hateten ba TATOLI, iha edifísiu SMAPPF Vikeke, Beloi, ohin.

Domingos profunda, pesoal saúde animál sira ativu ona iha postu lima no kada postu ida koloka ema na’in-rua (2) mak hanesan iha postu Uatulari ema na’in-rua kobre suku ualu, Uatukarbau iha suku neen, Lakluta suku haat, Ossú suku 10 no postu Vikeke Vila iha suku (10).

“Ho númeru pesoál saúde animál ne’ebé ita koloka ne’e, ha’u sente menus tebes. Loloos ne’e, kada suku ida, ita tau ema na’in-ida, atu nune’e bele kobre animál sira iha suku. Maibé, rekursu menus, ami koloka ba kada postu ida ema na’in-rua (2), mak atende suku 10, ida-ne’e sai hanesan difikuldade ida ba ami,” nia dehan.

Kona-ba menus rekursu nia parte prezenta ona ba MAPPF, maibé seidauk responde tanba limitasaun orsamentu ba rekrutamentu pesoál saúde animál sira.

Daudaun ne’e, nia dehan, pesoál saúde animál hahú fó tratamentu ba animál sira iha suku Uma Uain Leten, postu Vikeke Vila ne’ebé alvu tratamentu ba karau vaka, karau timur, fahi no manu.

“Agora, ami hahú fó tratamentu ba komunidade iha Uma Uain Leten sira-nia animál. Kona-ba estoke ai-moruk ba tratamentu ba animál daudaun ne’e ami-nia ai-moruk sei sufisiente hodi atende ba komunidade sira-nia animál,” nai hateten.

Maibé, nia dehan, iha munisípiu Vikeke komunidade nia animál barak mak husik livre, entaun difikulta pesoál saúde animál sira hodi fó tratamentu ba animál sira hanesan fahi, manu no karau.

“Iha Vikeke ne’e, ita -niakomunidade nia animál la sulan iha luhan laran, barak mak husik livre ne’ebé difikulta tebes ba ita-nia pesoál saúde animál sira ba halo tratamentu. Nune’e, ba komunidade ne’ebé mak hakarak halo tratamentu ba animál tenke sulan, atu fasilita ita-nia pesoál sira halo tratamentu ho lais,” nia dehan.

Tuir dadus, pesoáll saúde animál koloka iha munisípiu Vikeke hamutuk na’in-14 ne’ebé kompostu husi doutór animál no pesoál tékniku veterenaria ne’ebé daudaun ne’e koloka ba postu sira no munisípiu.

Jornalista  : Vitorino Lopes da Costa

Editór        : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!