iklan

HEADLINE, POLÍTIKA

Deputadu sira konkorda halo avaliasaun ba ezisténsia I.P no E.P sira

Deputadu sira konkorda halo avaliasaun ba ezisténsia I.P no E.P sira

Diskusaun no votasaun proposta lei OJE 2025 faze espesialidade, iha Plenária Parlamentu Nasionál dili (20/11/2024) Imajen/TATOLI/António Daciparu.

DILI, 04 Juñu 2025 (TATOLI) – Deputadu bankada CNRT, Natalino dos Santos, konkorda ho desizaun Governu atu halo avaliasaun ba ezisténsia Institutu Públiku (I.P) no Empreza Públika (E.P) sira.

“Apresia medida ne’ebé Governu atu foti. Ita presiza halo revizaun, halo ajustamentu ba desizaun sira iha Oitavu Governu foti, liuliu kriasaun I.P ho E.P ne’e. I.P ho E.P ne’e di’ak más ninia implementasaun ita haree katak fó despeza boot ba Estadu duké nia hatama reseita. Ninia dependénsia boot liu ba orsamentu Estadu”, deputadu ne’e dehan.

Nia nota katak tinan-tinan rezultadu laiha, entaun Governu atuál haree filafali atu halo ajustamentu ho efisiénsia no efikásia.

“Liuliu implementasaun ba I.P no E.P sira ne’ebé nia objetivu ne’e oinsá bele hatama reseita di’ak hodi eleva reseita doméstika. Maibé, ita haree implementasaun fó de’it serbisu ba ema, nia retornu laiha”, nia preokupa.

Nune’e, nia prefere instituisaun sira ne’ebé laiha efisiénsia di’ak liu integra fali ba Governu. “Pur ezemplu RTTL, E.P, EDTL, E.P, SERVE, I.P, BTL, E.P haree razoavel. Sira seluk ne’e ita bele hasa’e kapasitasaun no kria kondisaun infraestrutura, maibé sira seluk ne’e la viavel. Ita haree ministériu fó tiha podér ba maibé la la’o, entaun presiza akumula filfali”, realsa.

Ho ida-ne’e mak ministériu orienta to’o iha tempu oportunu mak bele kria kondisaun ba rekursu umanu ho sistema ne’ebé estabelese di’ak ona mak kria fali, se la’e fó despeza boot ba Estadu.

Deputada PLP, Maria Angelina Sarmento, hanoin katak presiza halo projesaun ba tempu naruk nian ba I.P no E.P sira ne’ebé iha posibilidade atu lori reseita.

“Karik agora sira seidauk bele lori reseita di’ak, iha futuru ita bele halo tan investimentu liuhusi rekursu Orsamentu Jerál Estadu. Ida-ne’e hanesan investimentu ida para iha futuru sira bele hetan fali reseita di’ak ruma”, nia rekomenda.

Deputada husi bankada opozisaun ne’e fó ezemplu katak EDTL, E.P iha pur volta millaun $140-resin kada tinan atu sustenta sira ba nesesidade ligada ho eletrisidade nian.

Tuir nia, iha futuru karik iha projesaun di’ak tenke iha planu negósiu, tanba Governu rasik preokupa ho óleo pezadu ba enerjia renovavel. “Entaun, EDTL bele hola papél iha ne’e. Ita tau orsamentu ba investimentu ba enerjia renovavel ne’ebé agora dezenvolve hela iha Laleia, Manatutu. Ita bele hamenus ona uza óleo pezadu hodi transforma enerjia ba Timor-Leste”, dehan.

Tuir nia, ezisténsia I.P no E.P hotu ne’e ladi’ak, maibé balun ne’ebé laiha funsaun, la lori reseita ba nia instituisaun rasik no kria depedénsia liuhusi OJE tenke taka. “Maibé ida-ne’e liuhusi avaliasaun ida no karik sira iha ona planu negósiu, hanoin Governu bele revee hodi deside ida ne’ebé di’ak atu kontinua investe iha E.P no I.P sira”, sujere.

Notísia relevante: Governu sei reforma I.P ho E.P ne’ebé ho tabela salariál boot

Jornalista: Nelson de Sousa

Editora: Maria Auxiliadora

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!