iklan

EDUKASAUN, DILI, POLÍTIKA

KM aprova proposta MESSK ba kriasaun Intitutu Politékniku Timor-Leste

KM aprova proposta MESSK ba kriasaun Intitutu Politékniku Timor-Leste

Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, prezide reuniaun Konsellu Ministru, iha Palásiu Governu,kuarta (09 Jullu 2025). Imajen/Mídia PM.

DILI, 09 Jullu 2025 (TATOLI)—Governu liuhusi reuniaun Konsellu Ministru (KM), kuarta ne’e, aprova projetu Dekretu-Lei ne’ebé aprezenta husi Ministru Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura (MESSK), José Honório da Costa Pereira Jerónimo, ba Kriasaun Institutu Politékniku Timor-Leste.

Nota imprensa ne’ebé Agência Tatoli asesu ne’e haktuir, Institutu Politékniku Timor-Leste ne’ebé habadak ho naran IPTL, hodi troka atuál Institutu Politékniku Betanu, hodi fó kaáater nasionál ba estabelesimentu ensinu superiór foun ne’e.

Órgaun ein-ezersísiu, rekursu umanu dosente no la dosente no patrimóniu Institutu Politékniku Betanu nian nafatin la altera, atu nune’e bele garante kontinuidade institusionál no funsionamentu eskola superiór sira-ne’ebé funsiona dezde tinan 2017, sein prejuizu ba kriasaun unidade orgánikas foun.

IPTL sei iha sede iha Betanu no ninia jestaun administrativa no akadémika bele inklui eskola superior sira iha munisípiu sira seluk. Kondisaun adekuadu sira iha ona hodi garante dezlokasaun husi órgaun kompetente sira, hodi asegura jestaun ida-ne’ebé efisiente ba ensinu superiór tékniku.

Diploma ne’e mós determina katak Institutu foun ne’e mantein akreditasaun institusionál ba tinan lima ne’ebé fó husi Ajénsia Nasionál ba Avaliasaun no Akreditasaun Akadémika, I.P. (ANAAA) ba Institutu Politékniku Betanu, tuir termu Diploma Ministeriál Nú. 11/2023, loron 19 fulan-Abríl, lahó nesesidade atu adota rejime instalasaun ka períodu tranzitóriu ida.

Antes ne’e, Ministru Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura (MESSK), José Honório da Costa Pereira, relata ona katak fulan ida liuba Konsellu Ministru halo ona deliberasaun, prosesu tama ona ba Konsellu Administrasaun husi Fundu Infraestrutura (KAFI), no haruka ona ba Komisaun Nasionál ba Aprovizionamentu (CNA, sigla portugés) hodi tama ba konkursu no prosesu konstrusaun nian.

“Ita tau ona osan atu hadi’a, tanba sira oferese sala hitu iha ne’ebá. Ita sei hadi’a hotu, ita sei hahú ho simu estudante foun, depois iha tinan 2026-2027 bele tama ona faze konstrusaun ba politékniku otelária Lautein,” nia dehan.

Nia dehan, orsamentu ba konstrusaun ne’e miliaun $16.475, tanba Institutu Politékniku Betanu daudaun ne’e iha kursu rua hanesan saúde animál no enjeñaria.

Konstrusaun sei akontese iha rai ektare-13 hodi halo andar rua ne’ebé konstrui ba saladeaula neʼebé kompleta ho dormitóriu ba estudante sira. Konaba prosesu konstrusaun iha Lautein, haree liubá otél no turizmu akadémia nian. Iha Manatutu sai hanesan akadémia peska no estudu mariñu.

Betanu haree liu-ba produsaun animál no kontrusaun sivíl. Polítika Governu atu aumenta politéknika iha fatin hirak ne’e ho objetivu minimiza konsentrasaun númeru estudante iha kapitál Dili.

Diploma ne’e mós determina katak Institutu foun ne’e mantein akreditasaun institusionál ba tinan lima ne’ebé fó husi Ajénsia Nasionál ba Avaliasaun no Akreditasaun Akadémika, I.P. (ANAAA) ba Institutu Politékniku Betanu, tuir termu Diploma Ministeriál n. 11/2023, loron 19 fulan-abríl, lahó nesesidade atu adota rejime instalasaun ka períodu tranzitóriu ida.

Iha oportunidade ne’e mos Ministru Juventude Desportu Arte no Kultura (MJDAK), Nelyo Isaac Sarmento aprezenta proposta kona-ba subsídiu ba ekipa téknika sira durante eventu jogu CPLP, maibe tamba dokumentus seidauk kompletu, entaun adianta fali ba semana oin, atu kompleta uluk dokumentus balun antes aprova iha Konsellu Imprensa.

Notísia Relevante: Governu aprova kriasaun subsídiu ba estabelesimentu ensinu superiór públiku no privadu 

Jornalista : Alexandra da Costa

Editór       : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!