DILI, 10 Jullu 2025 (TATOLI) – Lei Konkorrénsia bainhira tama iha implementasaun sei asegura operador ekonómiku sira hodi halo kompetisaun saudável iha merkadu.
Proposta lei ne’e daudaun iha Parlamentu Nasionál (PN), ne’ebé husi parte Komisaun D trata Asuntu Ekonomia no Dezenvolvimentu halo ona audiénsia públika ba loron daruak nian ho entidade relevante sira hanesan Ministru Koordenadór ba Asuntu Ekonómiku (MKAE), Ministériu Komérsiu no Indústria (MKI) no Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peska no Floresta (MAPPF) hodi sira-nia rona hanoin.
Reprezentante Vise-Primeiru-Ministru ba Asuntu Ekonómiku no atuál Ministru Transporte no Komunikasaun, Miguel Manetelu, dehan proposta Lei Konkorrénsia husi MKAE ne’e mai ho razaun atu empreza boot sira labele implementa presu tuir sira-nia hakarak no hamate negósiu ki’ik sira.
“Ita presiza lei ne’e atu kontrola, presiza kompetisaun saudavel, justu, hodi fó benefísiu ba ita-nia populasaun sira no nasaun”, nia dehan iha PN, ohin.
Tuir nia, bainhira lei ne’e vigora, sei iha entidade públika ida mak sei jere nia implementasaun.
Iha fatin hanesan, Ministru Agrikultura, Pekuária, Peska no Floresta, Marcos da Cruz, konsidera importantásnia husi lei ne’e, tanba sei kria autoridade ida hodi koordena ho ministériu ne’ebé liga ho atividade ekonómika.
“Nune’e labele iha kompetisaun livre no laiha monopóliu iha atividade ekonómika husi empreza sira hodi garante kompetisaun justu”, nia salienta.
Reprezentante husi Ministériu Komérsiu no Indústria (MKI), Cosme Baptista, hateten lei ne’e hanesan rekezitu ida ba Timor-Leste sai membru ba Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK) no adezaun ba Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku (ASEAN, sigla inglés).
Tuir komérsiu internasionál, bainhira Timor-Leste la regula merkadu ho di’ak, monopóliu bele domina iha komérsiu ho vertente sira seluk ne’ebé hola parte ba iha konkorrénsia, ne’ebé bele estraga komérsiu. “Parte ida bele sai vítima ba dezenvolvimentu, tanba ne’e konkorénsia presiza regula ho lei”, nia hateten.
Proposta lei ne’e iha artigu hamutuk 29, ne’ebé mai ho objetivu mak promove no proteje livre konkorénsia iha merkadu, hatudu kompromisu Estadu atu hadi’a ekonomia, aumenta kooperasaun internasionál no fó benefísiu ba sosiedade.
Lei ne’e regula prátika restritiva konkorrénsia ne’ebé implementa ba atividade ekonómika hotu, hakerek kompeténsia entidade públika atu investiga, fó sansaun no halo prevensaun.
Notísia relevante:https://tatoli.tl/2025/07/09/inisia-audiensia-publika-ba-proposta-lei-konkorrensia/
Jornalista: Nelson de Sousa
Editora: Maria Auxiliadora





