iklan

HEADLINE, SAÚDE

MS sei mantein karta sirkulár bandu médiku hala’o prátika iha klinika privadu

MS sei mantein karta sirkulár bandu médiku hala’o prátika iha klinika privadu

Ministra Saúde, Élia António de Araújo dos Reis Amaral. Imajen Tatoli/Vitorino Lopes da Costa.

DIILI, 16 Jullu 2025 (TATOLI)—Ministra Saúde, Elia dos Reis Amaral, hateten Ministériu Saúde sei mantein karta sirkulár ne’ebé bandu médiku sira halo prátika iha klinika privadu sira, tanba maiória médiku sira-ne’ebé mak hala’o kna’ar iha klinika privadu ne’e mak investimentu husi Ministériu Saúde.

Elia dos Reis dehan, desizaun tribunal ne’e loos no entidade hotu iha lei nia okos maibé hanesan Governu sei nafatin kompromisu katak la dada-fila karta sirkulár ne’ebé mak espalla ona iha tinan kotuk, tanba maiória profisionál saúde sira-ne’ebé mak hala’o prátika iha klinika privadu ne’e mesak bolseiru Ministériu Saúde nian.

“Hanesan sidadaun, hanesan mós responsável másimu ba iha área saúde nian, respeita ba desizaun tribunál maibé sei la hamate ka la halakon programa ne’ebé traxa tiha ona iha Governu konstitusionál da-sia (IX). Signifika, durante tinan barak nia laran to’o agora, Governu harii  Estadu no tinan barak nia laran Governu investe iha rekursu umanu, ita-boot sira akompaña maioria profisionál saúde sira-ne’e hetan bolsa estudu. Signifika, Governu investe, entaun bainhira profisionál saúde sira-ne’e hotu, sira presiza atu returnu iha fatin. Atu nune’e, bele fó kontribuisaun ba ita-nia rain,” Elia hatete iha Palacio Governo, ohin.

Nia respeita ba desizaun ne’ebé tribunál iha, tanba sirkulasaun ne’ebé mak nia hasai ne’e fó benefísiu boot tebes ba nasaun, tanba atu regulariz profisionál saúde hodi bele servisu ho di’ak no loos tanba povu hein ida-ne’e.

“Tanba sirkulasaun ida-ne’e benefisiu boot tebe-tebes ba nasaun ida-ne’e, oinsá ita atu aloka profisionál saúde sira tuir fatin ne’ebé mak loos. Ha’u akompaña informasaun sira-ne’ebé mak fó sai iha televizaun, ha’u rona tiha ona katak ita hotu iha lei nia okos maibe kompromisu ne’e nafatin kompromisu,” nia esplika.

Desizaun tribunal katak sirkulasaun ne’ebé Ministra Saúde hasai ne’e la vale, maibé nia rekoñese loos no respeita desizaun ne’e maibé kona-ba politika ne’e entidade hotu tenke kumpre ba kompromisu ne’ebé mak iha.

“Ida-ne’e desizaun iha parte juridiku nian maibé parte ba iha politika nian presiza iha kompromisu. Ita tenke kumpre ba kompromisiu ne’ebé mak iha no povu hein hela ida-ne’e,” nia dehan.

Antes ne’e, Asosiasaun Médiku Timor-Leste (AMTL) kongratula atitude pró-ativa PDHJ, hodi aplika ninia kompeténsia konstitusionál, tuir alínea f) artigo 150° Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste (KRDTL), no defende sidadaun Timor-Leste, profisionál saúde sira nia direitu, nebé konsagra iha KRDTL liuhusi pedidu fiskalizasaun abstrata susesiva.

“Ami  kongratula mós atitude pró-ativa PDHJ, hodi aplika provedór direitu umanu no justisa ninia kompeténsia konstitusionál, tuir alínea f) artigu 150° Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste (KRDTL) no defende sidadaun Timor-Leste, profisionál saúde sira nia direitu, ne’ebé konsagra iha KRDTL, liu husi pedidu fiskalizasaun abstrata (susesiva) Konstitusionalidade ba tribunal rekursu iha loron 7 Marsu 2025,” Prezidente AMTL, Rui Araujo dehan iha  konferénsia imprensa iha Sede AMTL, Bidau Tokobaru.

Nia dehan, Asosiasaun Médiku Timor-Leste (AMTL), lori médiku sira hotu iha Timor-Leste tomak liuliu médiku sira-nebé diretamente lezadu ho aplikasaun SIRKULAR Nº2/GIAS-MS/X/2024 ho loron 29 outubru 2024, hakarak hato’o deklarasaun públika hanesan tu’ir mai:

Dahuluk, AMTL apresia, louva no agradese servisu Provedoria Direitu Humanu no Justisa (PDH)), ne’ebé ho lideransa Provedór Direitu Umanu no Justisa, hamutuk ho Adjuntu Provedór sira no funsionáriu sira hotu, atentu tebes ba irregularidade administrativa sira-ne’ebé mosu iha nasaun ida-ne’e husi aplikasaun arbitrária autoridade públika.

“ AMTL apresia, louva no agradese mós, atitude imparsiál no sentidu elevadu justisa husi membru Plenáriu Tribunál Rekursu, nebé liuhusi Acordão Proc. nº4/CONST/25.TR, NUC:0021/25.TRDIL, ho loron 9 Jullu 2025, deklara inkonstitusionál, ho forsa obrigatóriu jerál, norma sira tuir mai tanba violasaun ba Artigu 50.º no Artigu 16.º husi Konstituisaun:Artigu 31.º, n° 2 husi Anexu I;  Artigu 26.º, n° 2 husi Anexu II;  Artigu 24.9, n° 2 husi Anexu III; Artigu 25.9, n° 2 husi Anexu IV,  ⁠husi Dekretu-Lei n° 13/2012, loron 7 Marsu, ne’ebé altera husi Dekretu-Lei n° 88/2022,  loron 14 Dezembru, kona-ba Kareira Profisionál Saúde,” nia afirma.

Nia esplika, AMTL nafatin disponível atu kolabora ho autoridade kompetente sira, espesialmente ho Ministériu Saúde atu monitoriza no superviziona implementasaun regra sira-ne’ebé konsagra iha Dekretu-Lei n° 13/2012, loron 7 Marsu, ne’ebé altera husi Dekretu-Lei n° 88/2022, loron 14 Dezembru, kona-ba Kareira Profisionál Saúde.

“Estabelese Konselllu de Dixiplina ba Profisionál saude sira hodi bele ezerse asaun disiplinár, ba profisionál saúde sira, tuir artigo 20° Dekretu-Lei nº 13/2012, loron 7 Marsu, ne’ebé altera husi Dekretu-Lei n° 88/2022, loron 14 Dezembru, kona-ba Kareira Profisionál Saúde. Prepara enkuadramentu legál no harii Ordem dos Médiku, tuir dalan ne’ebé Lei nº4/2022, 23 Março, kona-ba Regime Juridico das Associações Publicas Profissionais, loke hela ona,”

AMTL hakarak aproveita apela dala ida tan ba autoridade polítika no autoridade administrativa/burokrátika iha Ministériu Saúde nia laran, atu halo diálogu regulár no permanente ho asosiasaun profisionál saúde sira, hodi bele kontribui ba atendementu ida-ne’ebé di’ak-liu, ba utente sistema nasionál saúde iha Timor-Leste.

“Agora desizaun tribunál ne’e atu hateten regra ne’ebé bandu profisionál saúde sira hotu ne’ebé mak iha rejime kareira espesiál iha funsaun publiku la bele ezerse profisaun liberál signifika la bele fó konsulta iha setór privadu, entaun regra ne’e mak tribunál rekursu dehan inkonstituisionál tanba viola direitu konstituisaun, direitu profisionál saúde sira-nian ne’ebé mak konsagra ona iha konstituisaun, ida-ne’e signifika profisionál saúde ne’ebé mak funsionáriu públiku liu ona  oras servisu ne’ebé mak vigora  iha funsaun  públika sira bele hala’o sira-nia servisu hanesan   profisionál saúde iha setór privadu avontade, tanba lei la bandu ida-ne’e tuir  konfirmasaun tribunáll rekursu nian,” nia dehan.

Jornalista : Felicidade Ximenes

Editór        : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!