iklan

OEKUSI

MAPPF konsulta esbosu lei protesaun ba variedade produsaun iha Oekusi

MAPPF konsulta esbosu lei protesaun ba variedade produsaun iha Oekusi

Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peska no Floresta (MAPPF) liuhusi Diresaun Nasionál Peskiza no Estatístika, hala’o konsultasaun ba esbosu lei protesaun variedade produsaun iha Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambeno (RAEOA). Imajen TATOLI/Abílio Elo Nini

OEKUSI, 28 Agostu 2025 (TATOLI) – Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peska no Floresta (MAPPF) liuhusi Diresaun Nasionál Peskiza no Estatístika, hala’o konsultasaun ba esbosu lei protesaun variedade produsaun iha Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambeno (RAEOA).

Diretór Nasionál Peskiza no Estatístika, Cesar José da Cruz, hateten, ekipa tékniku aprezenta esbozu lei ne’e, alvu dahuluk ba Diresaun Rejionál Agrikultura hodi deskute, apoia ideia atu proteje variedade hanesan fini, hodi tama sai Timor-Leste, maibé seidauk iha lei ida atu regula produtu ne’ebé variedade iha Timor-Leste.

Tanba ne’e, konsultasaun esbosu lei ne’e finaliza, faze tuir mai ekipa tékniku sei aprezenta ba parte jurídiku, nune’e bele elabora prepara ba futuru hodi kria lei ida kona-ba protesaun variedade hanesan foos mambramo, hare nakroma ne’ebé sai propriedade Timor-Leste nian.

“Tanba ita hatene katak variadade sira, husi fini ne’ebé tama sai Timor-Leste, barak liu ne’e ita lahatene. Ne’ebé, tuir loloos ninia direitu agrikultór ba varaidade ne’e saida, no tanba saida mak tama sai Timor, entaun agrikultura nasionál mai iha RAEOA, hodi konsulta ho estesionista no komunidade sira inklui parseiru sira, hodi diskute kona-ba protesaun ba variedade ai-horis,” nia dehan iha salaun enkontru Agrikultura Oekusi.

Notísia relevante: https://tatoli.tl/2024/11/05/sistema-agrofloresta-diak-ba-agrikultor-sira-iha-timor-leste/

Nia afirma tan, agora atu tama ona ba memebru ASEAN, entaun prezisa mós variadare ne’e, atu halo oinsá, tanba dalabarak, ema balun la responsabilidade lori fini ka variadade sai ba iha rai-li’ur, “ho ida ne’e mak halo konsulta hamutuk hodi hare lei ba protesaun varaidade, nune’e sé mak iha direitu loloos no oinsá mak direitu atu halo, no saida mak rai, ida-ne’e ba protesaun variadares”.

“Depoisde konsultasaun, ita sei lori ba jurista sira haree, serake tékniku sira-ne’e politíku la’o hanesan ka lae, nune’e bele proteje variadade iha rai-laran, ezemplu hare mamramu ne’e, ita seidauk iha lei ida hodi proteje, entaun ida-ne’e mak ita prezisa hakerek no tau hamutuk ideia”, nia esplika.

Iha fatin hanesan, Xefe Gabinete Sekretária Rejionál ba Asuntu Agrikultura, José Bata, konsidera konsultasaun esbosu lei ne’e, pertinente nune’e bele fó apoia ideia oinsá bele produs lei ida atu regula variedade sira.

“Konsultasaun ne’e importante, nune’e ita bele habelar tan ba ita komunidade sira atu hamenus estraga plantas no seluktan, ha’u apresia ho diretór mai ita serbisu hamutuk ho parseiru lokál sira iha RAEOA, no mós koordenadór grupu, extensionista sira, nune’e bainhira fila ba idak-idak nia suku habelár tan ba ita nia komunidade sira, ho objetivu atu buka hanoin husi parte interresadu no hasa’e komprensaun públiku nian kona-ba protesaun variedade plantas no hametin legitimidadeno kualidade husi substánsia esbosu lei ne’e,” nia katak.

Notísia relevante: https://tatoli.tl/2022/12/30/raeoa-implementa-ona-lei-sistema-nasional-area-protejida/

Partisipa iha konsultasaun esbosu lei ne’e, mai husi Organizasaun Naun Governamentál (ONG) Binibu Faef Nome (BIFANO), Asosiasaun Leno Atóni Oekusi (A-LAO), tékniku estensionista suku inklui reprezentante suku 20 iha Oekusi.

Entretantu, iha Oekusi Ambeno daudaun ne’e koñesidu ho hare mambramo, batar, no mós produsaun seluk hanesan gula merah (masin-midar).

Jornalista: Abílio Elo Nini
Editór: Rafael Ximenes de A. Belo

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!