DILI, 05 Dezembru 2025 (TATOLI)–Rede Feto Timor-Leste ho liña ministeriál no parseiru dezenvolvimentu sira, Sesta ne’e, hala’o enkontru iha Hotel Timor kona-ba divulgasaun plataforma asaun feto iha Timor-Leste iha nivel nasionál.
Prezidente Rede Feto Timor-Leste, Zélia Fernandes katak atividade ida-ne’ebé hala’o ohin foka liubá diseminasaun nasionál plataforma ba feto iha Timor-Leste husi tinan 2025 to’o 2029.
Iha kontestu ida-ne’e, Rede Feto sei sensibiliza ba órgaun no instituisaun ministeriál relevante sira kona-ba rekomendasaun sira-ne’ebé feto sira diskute no aborda iha kongresu daneen iha 2024.
“Preokupasaun sira-ne’e aborda iha dokumentu Plataforma Asaun Feto Timor-Leste 2025-2029, ne’ebé nia rekomendasaun sira hato’o ba órgaun ministeriál oioin no disemina iha nivel munisípiu, rejionál no nasionál,” Zélia hato’o ba jornalista sira.
Zélia Fernandes informa Sekretaria Estadu Inkluzaun (SEI) nu’udár mekanizmu nasionál ba kestaun igualdade jéneru, kompromete ona atu aprezenta manuál Plataforma Asaun Feto Timor-Leste 2025-2029 ba Konsellu Ministru hodi halo fiskalizasaun no adozaun, ho objetivu atu integra iha polítika Governu nian.
“Sekretaria Estadu ba Igualdade, hamutuk ho Rede Feto Timor-Leste, haka’as-aan ona atu hasa’e koñesimentu publiku kona-ba konteúdu, prioridade no rezultadu ne’ebé hetan iha Plataforma Asaun Feto, nune’e bele fó-sai klaru ba ministériu no instituisaun Estadu sira kona-ba importánsia atu kontinua investe iha igualdade jéneru no empoderamentu ba feto sira,” nia hateten.
Nune’e mós, Sekretária Estadu Igualdade, Elvina Sousa Carvalho, hateten katak programa divulgasaun Plataforma Asaun Feto Timor-Leste ba tinan 2025-2029, ne’ebé Rede Feto entrega ba SEI nu’udár rezultadu husi kongresu no mós rezolusaun ne’ebé adota iha kongresu feto tinan kotuk.
“Ha’u fiar katak ida-ne’e sei hala’o papél importante tebes hodi garante implementasaun ba rekomendasaun no rezultadu sira-ne’ebé Rede Feto, liuliu membru kongresu sira aprezenta iha biban ne’ebá. Ha’u hakarak informa ba ita-boot sira katak, ba dahuluk, ami sei lori rezolusaun Plataforma Asaun Feto nian ba Konsellu Ministru, hafoin entrega diretamente ba ministra sira no responsavel ba implementasaun,” nia dehan.
Elvina de Sousa Carvalho hatutan, entre membru kongresu sira-nia rekomendasaun, importante liu maka halo revizaun ba lei kontra violénsia doméstika, ne’ebé ninia implementasaun dura ona kuaze tinan 16, no halo ezbosu lei ida ba traballadór doméstiku sira, hodi fó dignidade ba traballadór sira, maibé iha kestaun seluk atu rezolve.
Jornalista: Osória Marques
Editór: Xisto Freitas da Piedade




