iklan

INTERNASIONÁL, DILI, HEADLINE

Brazíl-ME formaliza akordu kona-ba formasaun profesór lian portugés ba terseiru siklu iha TL

Brazíl-ME formaliza akordu kona-ba formasaun profesór lian portugés ba terseiru siklu iha TL

Embaixadór Brazíl iha Timor-Leste, Ricardo Lustosa Leal ho Ministra Edukasaun, Dulce de Jesus, formaliza ona akordu ida kona-ba formasaun profesór iha lian portugés ba 3º siklu ensinu báziku. Imajen TATOLI/Osória Marques

DILI, 10 Dezembru 2025 (TATOLI)–Embaixadór Brazíl iha Timor-Leste, Ricardo Lustosa Leal ho Ministra Edukasaun, Dulce de Jesus, Kuarta ne’e, formaliza ona akordu ida kona-ba formasaun profesór iha lian portugés ba 3º siklu ensinu báziku iha Timor-Leste.

Tuir Embaixadór katak formasaun lian portugés ne’e sei forma profesór sira ba disemina lian portugés iha sétimu, oitavu no nonu anu ba ensinu báziku nian tanba  Brazíl mós iha objetivu komún ida atu kontribui ba formasaun lian portugés iha-ne’e.

“Ita iha esperansa metin hodi kontribui ba finalidade, ne’ebé hanesan finalidade komún entre Timor-Leste no Brazíl nian, hodi estabelese lian portugés iha-ne’e,” Embaixadór dehan ba jornalista sira iha Vila-Verde.

Lustosa Leal hatutan, projetu formasaun ne’e sei implementa iha 2026 no sei hotu iha tinan 2028. Projetu ne’e envolve universidade ida-ne’ebé importante liu iha Brazíl, hanesan Universidade Campinas no Patrosíniu hosi Ajénsia Kooperasaun Brazileiru.

Nune’e mós, Ministra Edukasaun, Dulce de Jesus Soares informa projetu Formasaun Profesór Lian Portugés ba 3º Siklu Ensinu Báziku, ne’ebé nia formaliza ohin, hanesan kompromisu ida atu asegura katak profesór sira-ne’ebé sei partisipa iha formasaun ne’e sei iha abilidade komunikativu, didátiku-pedagójiku, metodolójiku no linguístiku ne’ebé nesesáriu hodi garante implementasaun ho susesu husi kurríkulu nasionál foun.

“Projetu ne’e sei kobre profesór na’in-644 hosi matéria lian portugés iha 3º Siklu Ensinu Báziku nian, ne’ebé envolve diretamente iha prosesu ensinu-aprendizajen hosi ita-nia joven sira. Ba ida-ne’e, ita sei hetan apoiu tékniku hosi profesór, mentór brazileiru na’in-17, ne’ebé sei serbisu iha rejime ko-ensinu, no profesór timoroan na’in-18 ne’ebé sei multiplika nu’udár profesór,” nia hateten.

Ministra subliña projetu ne’e inklui mós produsaun materiál didátiku atualizadu ba klase 7.º, 8.º no 9.º, kriasaun Ambiente Aprendizajen Virtuál (AAV) no estabelesimentu, iha INFORDEPE, Sentru Formasaun Profesór, ne’ebé sei fó apoiu tékniku no pedagójiku permanente.

“Hanesan ita hotu komprende, investimentu ida-ne’ebé estratéjiku no ambisiozu. Investimentu ida-ne’ebé hakat liu de’it formasaun profesór no tradús ba konstrusaun modelu sustentavel ida ba futuru formasaun no edukasaun iha Timor-Leste,” nia hateten.

Jornalista: Osória Marques

Editór: Xisto Freitas da Piedade

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!