DILI, 11 Dezembru 2025 (TATOLI)—Funsionáriu Ministériu Justisa (MJ) hamutuk na’in-100, Kinta ne’e, partisipa iha formasaun karatér ne’ebé organiza husi Komisaun Funsaun Públika (KFP) nu’udar programa pilotu ne’ebé introdús iha tinan ne’e, ho objetivu atu dezenvolve karatér hodi serbisu iha instituisaun Estadu ho responsabilidade no integridade.
Formasaun ne’e realiza durante semana rua, hahú loron 11 to’o 23 Dezembru 2023, ho tema ba tinan ne’e mak “Dezenvolve funsionáriu ho karatér forte no integridade.”
Partisipante iha formasaun ne’ebé realiza iha Sentru Retiru Dare Postu Administrativu Vera-Krús Munisípiu Dili, mai husi funsionáriu rekrutadu husi Guarda Prizionál no Servisu Kadastrál.
Funsionáriu sira ne’ebé tuir formasaun ne’e kompostu husi husi Guarda Prizionál iha na’in-52 (feto na’in-14 no mane na’in-38, no Sentru Nasionál Kadastrál iha na’in-48 (feto na’in-25 no mane-23).
Formadór ba formasaun ne’e husi KFP no membru FALINTIL-Forsa Defeza Timor-Leste (F-FDTL), ne’ebé sei foka liu ba formasaun orden unida.
Prezidente KFP, Agostinho Letencio de Deus hateten, formasaun karatér mak atu dezenvolve funsionáriu ho karatér forte no integridade, liafuan ne’e badak, maibé tenta atu deskobre saida mak karatér no integridade.
“Ita hahú ho referénsia lubuk ida, ita-nia veteranus lubuk ida agora balun F-FDTL sira terus iha tinan-24 nia laran, sira kontinua apoiu konstrusaun Estadu. Tanba ne’e, ohin funsionáriu públiku mak mahon atu halo atendimentu maibé kestaun ne’ebé sempre mosu ba komunidade mak atendimentu, lealdade no laiha atendimentu ne’ebé mak naton,” Prezidente KFP hato’o iha abertura formasaun karatér iha Sentru Retiru Dare.
Notísia relevante : ME planeia kapasita formasaun karakter-pedagojia ba manorin 600
Nia nota katak, funsionáriu balun tama serbisu tuku 08:00 liu, balun tama tuku 09:00 no seluk foin serbisu to’o oras 16:30 funsionáriu sira prepara ona pasta.
“Kestaun sira ne’e hotu ita akumula iha problema integridade no étika, tanba funsionáriu sira dala barak sei iha ajente sira mai tuku 06:00, maibé ohin sira asina ona kontratu permanente, aban komesa mai tuku 07:00, bainrua tama tuku 9:00, tinan oin sira tama tuku 12 meiudia. Ita ko’alia kona-ba reforma administrasaun públika ne’ebé Governu dasia lori mai. Reforma sira ita bele hatuur ho símbolu simples balun atu kria karatér funsionáriu públiku ida-ne’ebé prontu atu serví iha serbisu hotu-hotu,” nia akresenta.
Regulamentu simples ne’ebé iha formasaun mak bainhira la ramata formasaun ne’e sei laiha dalan atu asesu ba funsionáriu públiku.
“Desizaun ida-ne’e sei deside iha Konselu Ministru, liuhusi desizaun ne’ebé mak desde iha Konselu Ministru Rezolusaun 58/2025, ekipa ida-ne’e diskute no tenta buka kurríkulu ne’ebé mak loos.”
Aleinde ne’e, formasaun ida-ne’e nu’udar pilotu, ne’ebé KFP sei aprezenta ba fali Konsellu Ministru liga ho formasaun karatér.
“Ami-nia espetativa katak husi ida-ne’e bele sai referénsia ba ita hotu iha futuru,” Prezidente KFP katak.
Iha sorin seluk, Komisáriu KFP, José Telo Soares Cristovão reforsa informa, formadu sira sei rona mensajen husi oradór sira, hanesan veteranu sira sei konta istória luta rezisténsia no iha matéria husi KFP nia formadór. Iha parte lorokrai, husi F-FDTL sira ligadu ho treinu fíziku hanaran orden únidu.
“Iha Janeiru, formasaun karatér ho funsionáriu na’in-100 ne’e sei bá tuir fali formasaun semana ida tan iha Mantelau Metinaro, tanba Mantelau hanesan fatin ida estabelese ona momentu balun iha ne’ebá no Sentru Nasionál Chega (CNC) mós tau ona sira nia plaka katak fatin nu’udar fatin konsentrsaun ba istória rezisténsia veteranu nian,” José Telo katak.
Hametin karatér
Nune’e mós, Ministru Justisa, Sergio Hornai esplika, formasaun referidu hanesan vizaun jerál atu hametin karatér, etika no dentolojía iha funsaun administrasaun públika.
“Ohin iha orasaun Amu subliña hela katak, importánsia ita-nia étika, morá, integridade no profisionalizmu sai instrumentu prinsipál ida iha ita-nia aliserse ba sosiedade,” Ministru tenik.
Governante ne’e konsidera, ema ne’ebé iha étika no paisaun sei iha responsabilidade atu hatudu sentidu pertense.
“Étika no morál mai husi ema idaidak nia vondade, komportamentu, personalidade, no formasaun iha ita idaidak nia personalidade bainhira ita iha kapasidade atu ezerse ita-nia personalidade pesoál,” nia hato’o.
Governante ne’e konsidera, KFP nia ideia sai hanesan aliserse fundamentál atu hakonu dezenvolvimentu iha rekursu umanu ho dezenvolvimentu karatér.
“Ita ko’alia kona-ba karatér maibé ita laiha formasaun, ita laiha koezaun ida hodi iha sentidu pertense ne’e ita sei labele,” nia dehan.
Biban ne’e, Ministru Sergio husu ba funsionáariu sira atu obedese de’it ba komportamentu hotu ne’ebé loos no regula iha Konstituisaun.
“Iha ita-nia lei no regulamentu sira, instrusaun sira ne’ebé mai husi superiór irarkia atubele fó kontinuidade hanesan ajente ne’ebé halo ona kompromisu iha kontratu ne’ebé ita-boot sira simu. Tanba ne’e, hanesan administrasaun públika, ita hotu halo korresaun no avaliasaun katak ita-nia empeñamentu to’o ona iha ne’ebé,” nia katak.
Governante ne’e mós husu ba formandu sira atu tama serbisu ho disiplina no sai mós ho disiplina tuir tempu ne’ebé determina ona atubele sai ezemplár iha sosiedade nia le’et.
“Ha’u kongratula imi, husu ba imi atu hatudu imi-nia seriedade atu tuir formasaun ida-ne’e to’o ramata, nune’e imi bele hetan buat foun husi formasaun ne’e,” nia katak.
Jornalista : Natalino Costa
Editora : Julia Chatarina





