iklan

HEADLINE, OPINIAUN

António José Seguro no Sentidu Hakmatek ne’ebé Portugál Hakarak

António José Seguro no Sentidu Hakmatek ne’ebé Portugál Hakarak

Husi: Pery Mesquita

Portugál ohin loron hanesan ró tuan ida ne’ebé iha tasi leten ne’ebé muda ho lalais. Anin sempre boot no la maus. Dalaruma laloran mai husi dook, husi Ukránia, husi merkadu globál sira, husi mudansa klimátika, no nia vibrasaun sira sente to’o iha Lisboa, Porto, Braga, no aldeia ki’ik sira iha Munisípiu Alentejo ne’eba. Iha situasaun ne’e, povu Portugeza hili duni Prezidente António José Seguro, naran ida ne’ebé, entre sorte no karik destinu duni, signifika seguransa, hakmatek, trankuilidade.

Portugál la’os nasaun ida ne’ebé monu ka kolapsu hela. Pelu kontráriu, nia rai ida ne’ebé relativamente estável kompara ho nia viziñu Europeu siara seluk. Maske nune’e estabilidade la signifika kalma. Iha kraik ne’eba, sempre iha ajitasaun sira, neneik  Maibé  reál.

Ideolojikamente, Portugál kontinua iha dalan demokrasia sosiál ida moderadu. Rekoñese kleur ona nu’udar rai ida ho kultura demokrasia ne’ebé maduru liu iha Europa Súl. Maibé, hanesan iha fatin barak, laloran populizmu no polítika identidade nian hahú tuku sira nia odamatan. Balu hakarak Portugál taka-an liután, asertivu, no emosionál liu. Maibé seluk ejize Portugál ida ne’ebé rasionál, umanista, no nakloke-an nafatin.

Eleisaun prezidensiál Portugál nian iha tinan 2026 ne’e maka konkursu ida ne’ebé rigorozu no ideolójiku liu, lori polítika moderadu vs polítika populista sira ba hasoru malu iha palku. António José Seguro maka kandidatu ne’ebé konsistente dezde inísiu. Figura ida kalma, rasionál, no unifikadór, nia atrai votante sira husi espektru moderadu. Iha sorin seluk, André Ventura, mosu agresivu, ho retórika anti elite, no anti imigrasaun maka’as. Ventura domina pozisaun forte entre votante protestu sira, maske nune’e nia susar atu tama iha votante sentrista sira. Iha ronde daruak, opsaun sira iha eleisaun ne’e nakfilak ba entre estabilidade no polarizasaun. To’o iha ne’e Seguru konsege konsolida duni votu sira husi sentru eskerda, liberál no sentru direita sira ho susesu, nia manán boot (66.8%), dois tersus husi votu sira.

Hatudu katak, povu Portugés prefere ba trankulidade, sira hakarak duni unidade, no kredibilidade institusionál ida forte, no António José Seguro bele reprezenta ida-ne’e. Seguro la’os figura ida gosta barullu, nia la fa’an emosaun/hirus, maibé kalma, nia hanesan atu dehan: “Kalma de’it. Atu hadiak nasaun ne’e ita lalika barullu.” Seguro nia vitória maka povu nia resposta.

Iha polítiku, Portugál presiza estabilidade. La signifika nia sistema frajil, maibé tanba dezafiu sira mós kontinua kompleksu ba beibeik. Governu tenke jere reforma burokrátiku sira, fasilita asesu ba uma, edukasaun, no sistema bem-estar, no kontinua mantein konfiansa povu. Iha kontestu ida-ne’e maka Prezidente Seguro nia papél sai krusiál tebes: nia la’os ezekutór, maibé nu’udar guardiaun ba diresaun morál no konstitusionál.

Antonio Seguro mai ho reputasaun nu’udar polítiku ida ne’ebé hatene/kompriende ho di’ak tebes podér nia parte rua: governa no fiskaliza. Nia hahú kedas kareira polítika iha Parlamentu Portugál no Europa nian. Nia mós Sekretáriu-Jerál Partidu Sosialista, Portugál (2011-2014). Nia maduru ona nu’udar opozisaun, ne’ebé observa kleur husi palku ninin.  Agora nia tempu fali, tama ba arena no hamriik iha palku leten, la’os hanesan autór prinsipál iha ezekutivu, maibé prezide Portugál tomak.

Portugál nia ekonomia buras daudaun ho projeksaun kresimentu 1,9% iha 2025, no sei aslera ba 2,2% iha 2026, nafatin ho ritmu ne’ebé tenke mantein ba oin. Turizmu rekupera hafoin pandemia Covid-19. Nia setór teknolojia no ekonomia dijitál komesa hetan momentum. Fundu ne’ebé apoiu husi Uniaun Europeia mós kontinua investe hela ba projetu infraestrutura sira, enerjia verde, no inovasaun.

Maske nune’e aleinde númeru kresimentu sira ne’e, iha mós istória seluk, hanesan: produtividade ki’ik, joven sira susar bo’ot ba sosa uma, forsa traballu tuan ona (maioria ferik-katuas), no nesesidade bo’ot ba imigrante sira ne’ebé kualifikadu. Hirak ne’e mak Portugál nia dezafiu ekonómiku loloos, la’os kresimentu de’it, maibé oinsa kresimentu ida ekuitativu. La’os kria de’it rikusoin, maibé oinsa fahe rikusoin ho justu. Iha ne’e mak Prezidente Seguro, ho nia baze sosiál-demokrátiku ne’ebé forte, bele hatutan lian/aspirasaun, hodi bolu atensaun ba parte Governu atu labele husik ema ida iha kotuk.

Kona-ba seguransa, Portugál la’os front liner funu nian. Maibé funu Rúsia vs Ukránia muda ona mapamentu Europa. Seguransa la’os de’it distánsia ka prosimidade, maibé kona-ba rede sira. Nu’udar membru North Atlantic Treaty Organization (NATO) no Uniaun Europeia (EU), ejize Portugál tenki hulan pezu solidariedade ida hanesan, la’os de’it iha gastu ba defeza, maibé mós iha nia pozisaun polítika sira. Iha ne’e mak ia sei haree oinsa Portugal nia pozisaun iha Europa sai interesante. Dalaruma, iha Seguro nia liman, Portugal sei iha tendénsia ba hala’o nia papél nu’udar ekilibradór, ne’ebé nia tenke leál ba aliansa transatlántika ho Estadus Unidus Amerikanu (EUA), no iha tempu hanesan apoiu mós Europa ida ne’ebé autonomu iha parte defeza. La estremu ba sorin ida, maibé la’os mós neutru ida pasivu de’it.

Sosialmente no kulturalmente, Portugal nafatin Portugal, komunidade ida ne’ebé amigável tebes, inkluzivu, nakonu ho múzika, literatura, futeból, no nostaljia ba tasi (eixu marítima mundu nian iha sikulu XV-XVI). Maibé Portugál ohin loron diversifikadu liu ho imigrante sira husi Brazil, Áfrika, Europa Leste, no Ázia, ne’ebé hariku no mos dezafia liu tan Portugal, tanba asuntu integrasaun sai nu’udar dezafiu boot ida iha Portugál ohin loron, la’os liga de’it ho kestaun administrativa, maibé mós kona-ba sentidu pertensa nian.

Prezidente Seguro hatene katak Portugál labele sai Portugál tuan iha mundu foun. Tanba ne’e identidade nasionál tenke forte atu hakuak diferensa sira, sein lakon nia identidade nu’udar ema Portugés.

Iha EU, Prezidente Seguro nia lideransa monu iha momentu ne’ebé Europa enfrenta hela teste husi diresaun oioin. Funu iha Ukránia destroi hela Europa nia solidariedade. Relasaun transatlántiku sira infrenta hela reajustamentu oioin. Ekonomia Europa mós hasoru dezafiu husi Amérika no Ázia. Seidauk tan mudansa klimátika, obriga implementasaun polítika verde sira ne’ebé ho folin karun, no migrasaun mós koko hela Europa nia valór inkluzividade.

Iha situasaun ne’e, ita fiar katak Portugál iha Prezidente Seguro nia liman, sei la sai Estadu ida ne’ebé lidera ho voz alto. Nia sei lidera ho kredibilidade no konsisténsia. Ho abilidade atu harii ponte sira entre Europa parte norte no súl, entre idealizmu no realizmu. Portugál karik la’os motór prinsipál iha Europa, maibé nia bele sai ekilibradór.

Sai husi Europa, Portugál nia identidade globál mak iha mundu Luzófonu (CPLP), ne’e la’os klube ba lingua nian. Maibé rede istória, kultura, no futuru entre parseiru CPLP sira hotu, ne’ebé iha relasaun besik no metin tebes ho Timor-Leste, kaer signifikadu emosionál no polítiku ida espesiál tebes.

Prezidente José Ramos-Horta nia mensajen parabéns ba António Seguro (9/2/2026), ne’e simboliza relasaun ida ne’ebé klean tebes: relasaun ida entre Timor-Leste ho Portugal ne’ebé maske hetan fitar kanek husi istória, maibé agora hamriik hanesan iha demokrasia.

Ita fiar katak iha Seguro nia liman, Portugál sei hametin liután kooperasaun ho Timor-Leste iha área edukasaun, reforsu institusionál, kultura, no diplomasia sira multilaterál nian. La’os hanesan patraun, maibé parseiru. La’os hanesan mestre ida, Maibé belun ida ne’ebé la’o hamutuk.

Hein katak Prezidente Seguro mós anota katak, CPLP nia futuru ne’e la’os nostaljia koloniál, Maibé solidariedade estratéjika. Mundu fahe malu, nune’e, nasaun kiik no médiu sira presiza rede, no iha kontestu ida-ne’e mak lian Portugés sai nu’udar rede ida husi fatór sira seluk.

Ho nune’e, buat sira-ne’e hotu iha signifika saida ba povu Portugés?

Wainhira asiste sira nia sesaun debate ikus, antes loron eleisaun (8/2/2026), ita bele komprende, katak, iha era ne’ebe líder barak mak esplora povu nia sentimentu tauk no sofrimentu sira, Prezidente António Seguro halo kontrariu fali, nia esplora liu serenidade, la promete lalehan/paraizu. Nia koalia deit kona-ba sanidade/kewarasan.

Dalaruma ida-ne’e maka agora daudaun Portugál presiza liu, la’os lider ida ho lian aas, maibe líder ida ne’ebé garante nia povu bele hakmatek, no toba ho di’ak liu.

Tanba ikus mai, iha mundu ne’ebé ohin loron ne’e estrundu, ema ejize de’it buat simples ida, atu sira nia futuru seguru. Salva no garantidu. La nakdoko tanba hirus, maibé firme tanba orienta ho sentidu komum.

* Artigu ne’e opiniaun pesoál, la reprezenta ema ka instituisaun ruma.

* Hakerek nain Eis-Jornalista no Observadór Komunikasaun Sosial, hela iha Dili.

 

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!