DILI, 30 Abríl 2026 (TATOLI)—Governu liuhusi Dirasaun Nasionál Estatístika no Peskiza iha Ministériu Turizmu no Ambiente, rejista dadus akomodasaun hanesan otél apartamentu, guest house, villa, motél, home stay no pouzada iha territóriu Timor laran tomak hamutuk 315.
Diretór Dirasaun Nasionál Estatístika no Peskiza, Agustinho Marçal, hateten papel husi dirasaun ida-ne’e tuir Dekretu-Lei nú. 78/2023, loron 11 Outubru, Orgánika Ministériu Turizmu no Ambiente, ne’ebé temi iha artigu nú. 22, kona-ba papel Dirasaun Nasionál Peskiza no Estatístika.
“Tanba ne’e, ami-nia papel prinsipál mak halo estudu no peskiza iha área relevante ba ministériu nian, ne’ebé rekolla no analiza dadus estatístika hodi prodús no fornese informasaun estatístika atu apoiu polítika no planeamentu Governu nian,” Diretór Dirasaun Nasionál Estatístika no Peskiza, Agustinho Marçal, informa ba Agência Tatoli iha nia kna’ar fatin, Akait Formosa, ohin.
Nia dehan, durante ne’e sira halo peskiza ba akomodasaun sira iha territóriu nasionál no dadus ne’ebé sira rejista to’o de’it tinan 2024 ne’e hamutuk 315 no barak liu kompostu husi munisípiu Dili hamutuk 70.
“Entaun akomodasaun sira-ne’e hotu dalaruma bele aumenta no diminui tanba daudaun ne’e ami seidauk iha dadus atuál ba tinan 2025-2026, nune’e tinan ne’e ami sei kontinua halo fali peskiza hodi akumula dadus atuál nian,” nia dehan.
Bazeia ba analize husi estatístika nian katak akomodasaun sira-ne’ebé estabelese iha Timor-Leste seidauk tuir klafikasaun otél estrela, tanba ita mós seidauk iha lei ba klasifikasaun akomodasaun nian.
“Maibé klasifikasaun otél estrela la bazeia ba ninia pezu, maibé sei haree liuhusi ninia fasilidade, atendimentu no kuartu, entaun lakuna iha padraun internasionál, balun iha ona padraun di’ak, maibé barak mak seidauk atinje nível 4-5 estrela internasionál,” nia esplika.
Iha trimestre daruak, sira sei aplika kode QR iha akomodasaun sira ba turista sira, atu nune’e fasíl ba ita atu foti dadus no husu sira-nia rekomendasaun ba akomodasaun sira iha Timor-Leste, nune’e Governu bele hatene jestaun saida mak ita atu hadi’ak hodi fornese atendimentu ba turista sira.
“Atu garante atendimentu di’ak, ami sempre fó formasaun ba empreza sira atu bele aplika jestaun no marketing ne’ebé di’ak ba sira-nia negósiu,” nia hateten.
Sai membru ASEAN tenke dezenvolve setór turizmu (akomodasaun)
Aleinde ne’e, nia hatutan, bainhira Timor-Leste halo eventu internasionál boot iha Dili hanesan ASEAN 2029, presiza iha preparasaun ba setór akomodasaun, tanba bele haree ba situasaun agora ho realístiku.
“Hanesan kapasidade atuál seidauk natoon, otél iha Dili balun di’ak hanesan otél Timor, Novuo Turismo Resort no Spa, Palm Spring Beach otél, maibé totál kuartu seidauk boot loos atu akumula delegasaun ASEAN tomak (líder sira, staff, mídia internasionál, seguransa, tanba eventu ASEAN normalmentu bele lori ema to’o rihun ba rihun,” nia hateten.
Tuir nia, ba eventu diplomátiku importante sira ne’e TL tenke garante seguransa ho di’ak, sala konferénsia modernu ho servisu profisionál, atu TL mós bele iha oportunidade atrai investimentu kontinua hari’i otél foun iha Timor hodi habelar “serviced apartments” no guest house standardizadu ho marka internasionál.
“Solusaun temporáriu karik kapasidade seidauk natoon, Governu bele konsidera uza kruzeiru (otél flotante) aluga akomodasaun iha área besik hanesan Líkisa ka Manatuto monta “temporary accommodation village“, maibé tenke garante mós asesibilidade infraestrutura tanba importante husi akomodasaun la’ós de’it otél, maibé transporte, aeroportu, estrada, bee, eletrisidade no telekomunikasaun,” nia hateten.
Entretantu, totál akomodasaun 315 iha Timor laran ne’ebé, kompostu husi Aileu iha otél ida (1) no guest house 16 entaun hamutuk 17, iha Ainaru hamutuk 22 ne’e kompostu husi guest house 18 no home stay tolu (3), Ataúru hamutuk 16 ne’e kompostu husi guest house hitu (7), otél iha ida (1) no home stay iha ualu (8), Baukau akomodasaun hamutuk 26 ne’ebé kompostu husi apartamentu ida (1), guest house 20, pouzada rua (2) no home stay hamutuk tolu (3).
Iha Munisípiu Bobonaru hamutuk 24 ne’e kompostu husi otél ida (1), guest house 20 no pouzada ida (1), Kovalima iha 19 ne’ebé kompostu husi otélneen (6) no guest house 13, Dili hamutuk 70 ne’ebé kompostu husi apartamentu 24, otél 39, guest house neen (6) no motél ida (1), Ermera nian hamutuk 15 ne’ebé kompostu husi guest house 11, motél ida (1), Lautein iha 38, ne’ebé kompostu husi otél ida (1), guest house 28, motél ida (1) no home stay ualu (8).
Iha munisípiu Likisá hamutuk 18 ne’ebé kompostu husi otél haat (4), guest house haat (4), vila ida (1), pouzada ida (1) no home stay ualui (8), Manatutu iha lima (5) ne’ebé kompostu husi otél ida (1) no guest house haat (4), Manufahi hamutuk 10 ne’ebé kmpostu husi apartamentu ida (1), otél ida (1) no guest house ualu (8), Oekusi hamutuk 32 ne’ebé kompostu husi otél lima (5), guest house 25 no home stay rua (2), enkuantu iha Víkeke totál akomodasaun hamutuk 15 ne’ebé kompostu husi apartamentu ida (1) no guest house 14.
Jornalista : Alexandra da Costa
Editór : Cancio Ximenes





