iklan

JUSTISA, BAUKAU, HEADLINE

Kazu peská ilegál sei deside iha semana-oin

Kazu peská ilegál sei deside iha semana-oin

Tribunál Primeira Instánsia Baukau. Imajen TATOLI/Natalino Belo

BAUKAU, 04 Maiu 2026 (TATOLI)—Tribunál Primeira Instánsia Baukau adia desizaun ba arguidu sidadaun Indonézia hamutuk na’in-32 relasiona ho kazu peská ilegál ne’ebé tuir planu sei hala’o iha Tersa (12/05/2026).

Tribunál Primeira Instánsia Baukau deside adia leitura ba desizaun kazu referida ho razaun arguidu sira hamutuk ho defeza la marka prezensa iha loron Sesta (01/05/2026) tanba kestaun komunikasaun iha-ne’ebé iha loron referidu mós arguidu sira hala’o reza (Sholat Jumat) iha Madjid Anur, Kampung Alor, Dili.

Arguidu sira atualmente libertadu husi prizaun preventiva Bekora no asegura husi Embaixada Indonézia iha Timor-Leste bazeia ba Kódigu Prosesu Penál artigu 222 kona-ba libertasaun ba detidu ne’ebé mensionadu:

  1. Entidade ruma ne’ebé haruka halo detensaun ka ba ne’ebé detidu ne’e prezente rendimentu sira ba nia libertasaun imediata: a) Bainhira de’it sai klaru katak detensaun ne’e hala’o tanba erru ruma kona-ba ema. b) Karik hala’o iha liur hosi kazu no kondisaun sira ne’ebé lei prevee, liuliu iha kazu sira ne’ebé maka prazu oras hitunulu-resin-rua ba aprezentasaun detidu nia kapasidade tuur nian ultrapasa ona. c) Bainhira de’it sai deznesesáriu.
  2. Libertasaun ne’e antesede ho despaxu kuandu Ministériu Públiku ka juís atu haruka ida-ne’e no, nu’udár entidade seluk, liuhosi elaborasaun tuirmai hosi relatóriu atu aumenta ba prosesu.
  3. Obrigatóriu atu komunika ba Ministériu Públiku kualker libertasaun ne’ebé hala’o ho inisiativa hosi entidade polísia sira no lahó aprezentasaun prévia ba juís, tuir pena ba prosesu dixiplinár.

Antes ne’e, Ministériu Públiku alega pena multa variedade ba arguidu sira hanesan kapitaun ró ho pena multa $150 multiplika ba loron 120, elementu ró hamutuk na’in-31 hetan pena multa $120 multiplika ba loron-120 no kompañia responsavel hetan kondenasaun multa $200 multiplika ba loron-350.

Aleinde ne’e, Ministériu Públiku mós husu Tribunál atu deside evidénsia sira hanesan ró, ikan no ekipamentu peska atu sai patrimóniu Estadu iha-ne’ebé alegasaun sira-ne’e bazeia ba Kódigu Prosesu Penál artigu 219 kona-ba peská ilegál iha-ne’ebé dekreve;

  1. Ema ne’ebé pratika peska iha água marítima nasionál maski laiha autoridade administrativa kompetente nialisensa ba peska, sei hetan pena prizaun too tinan 3 ka multa.
  2. Kuandu ajente pesoa koletiva ida, sei lori responsabilidade kriminál, nu’udár númeru anteriór, ema ne’ebé, tuir lei, reprezenta pesoa koletiva ne’e, ema ne’ebé hola asaun hanesan pesoa koletiva ne’e nia reprezentante legál, no mós, iha sosiedade ho konstituisaun irregulár, sósiu ka membru sira-ne’ebé autoriza aksaun sira-ne’ebá.
  3. Peska ba subsisténsia doméstika la hetan pena nu’udár númeru 1.

Entretantu, kazu peská ilegál rejista iha Tribunál Primeira Instánsia Baukau ho Nú. 0024/26.LASIK ne’ebé prezide hosi juiza singulár Maria Modesta Vieira, Ministériu Públiku reprezenta hosi Ambrosio Rangel Freitas no arguidu sira hetan asisténsia legál husi advogadu privdu, José Pedro Camões.

Jornalista: Natalino Belo 

Editór: Xisto Freitas da Piedade

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!