iklan

HEADLINE, SAÚDE

Profisionál saúde 28 tuir teste atu kontinua estudu ba programa medisina família integradu

Profisionál saúde 28 tuir teste atu kontinua estudu ba programa medisina família integradu

MS ho OMS, halo abertura treinamentu ba profisionál saúde sira hosi ospitál referál sira atu hasa’e kapasidade kona-ba fó atendimentu kuidadu emerjénsia ba moras kritiku sira. Imajen/ Felicidade Ximenes

DILI, 07 Maiu 2026 (TATOLI)—Ministériu Saúde liuhusi Diresaun Nasionál Rekursu Umanu hala’o teste eskrita ba profisionál saúde na’in-28 hodi kontínua estudu ba progama medisina família Intregadu durante tinan rua.

Objetivu husi Programa Medisina Familia integradu ne’e interesante oinsá atu hasa’e koñesimentu no abilidade ba profisionál saúde liu liu oinsá atu bele jere jestaun sira bainhira hala’o sira-nia servisu iha terrenu.

“Programa Medisina Familia integradu iha tinan 2026 nian hanesan mós programa IX Governu nian atraves husi Ministériu Saúde oinsá kompleta ba iha Servisu Kuidadu Saúde Primária no Sekundária sira. Ida-ne’e hetan apoiu Orsamentu husi PHD no DFAT nian ba iha Ministériu Saúde,” Diretora Nasionál Rekursu Umanus iha Ministériu Saúde, Mary Chistavaria Lopes, hateten liuhusi komunikadu imprensa ne’ebé Agência Tatoli asesu, ohin.

Nia esplika, planu ne’e husi Ministériu Saúde hodi prepara rekursu ne’ebé di’ak atu nune’e sira bele simu kna’ar nu’udar xefe sentru saúde sira.

“Ida-ne’e planu husi Ministériu Saúde oinsá atu sira ba futuru katak sira-ne’ebé mak liu ona husi Programa Medisina Familia integradu iha oportuniddae mós atu ba asume kna’ar nu’udar xefe  Sentru sira tanba sira iha ona bukae mais adekuadu,” nia dehan.

Antes ne’e, Prezidente Institutu Nasionál Saúde Públika Timor-Leste, Merita Monteiro, hateten maske Timor-Leste iha profisionál saúde barak, maibé ema kontinua hakilar ba iha prestasaun servisu, tan ne’e iha kolaborasaun ne’e bele garante kualidade formasaun ba pesoál saúde sira.

“Formasaun tinan rua atu sira presta servisu ida di’ak-liu ba iha liuliu iha kuidadu saúde primaria. Nune’e, sira bele ajuda redús númeru kazu sira-neʼebé la nesesáriu halo transferénsia mai iha nasionál,” nia dehan.

INSP-TL hakarak ajuda profionál saúde sira atu halo peskiza, formasaun no vijilánsia ba moras sei kolabora ho instituisaun hotu atu asegura formasaun hodi bele atinje meta kona-ba formasaun médiku kualifikadu.

Reprezentante DFAT iha Timor-Leste, Deidre Ballinger, hateten Governu Austrália iha kompromisu atu rona no komprende Timor-Leste hodi fornese apoiu atu hadi’a kuidadu saúde primaria.

“Ami mós komprende importánsia hosi forsa traballu no kapasidade mediku Timor-Leste ne’ebé iha hodi responde ba komunidade nia nesesidade. Programa mediku familiár nu’udar komponenete ida importante ida hosi investimentu Governu Austrália nian ba kuidadu saúde komuniade iha baze,” nia hateten.

TATOLI

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!