DILI, 11 Maiu 2026 (TATOLI)-Parlamentu Nasionál aprova votu pezár ba falesimentu ativista internasionál matebian John Miller. Deputadu sira aprova votu pezár ne’e a favór 55, kontra no abstensaun laiha.
Segundu Sekretária Meza Parlamentu, Bendita Moniz, hateten liuhusi inabalavel dedikasaun saudozu nian ba luta libertasaun nasionál no kontribuisaun ne’ebé presta ona ba dezenvolvimentu Timor-Leste, nune’e Parlamentu reúne iha sesaun plenária hodi espresa ninia profundu pezár ba falesimentu ne’e.
Parlamentu aprezenta sentida kondolénsia ba família enlutada, ba organizasaun ETAN no povu Timor-Leste ne’ebé lakon nia amigu ida solidáriu ne’ebé serbisu defende kauza nasionál país ne’e nian.
“Ninia prinsípiu no valór sira ba luta defeza direitu povu no kontinua moris iha ita-nia fuan no memória ba timoroan sira. Na’in simu iha ninia eternidade, amen”, nia hato’o.

Lembra katak matebian hakotu iis iha loron 23 Abríl 2026, iha sidade Nova Iorke, ho idade 70 tanba ataka kardiáku. Matebian nu’udar koordenador nasionál no fundadór ida husi East Timor and Indonesia Action Network (ETAN). Durante nia moris dedika an tomak ba pás, justisa, direitu umanu no autodeterminasaun ba povu Timor-Leste.
Iha Dezembru 1991, hafoin masakre Santa Krús, saudozu ho nia parseiru ETAN sira organiza demonstrasaun hasoru Governu Indonézia iha misaun Indonézia nian oin iha Nova Iorke.
Iha tempu hanesan, matebian ho ETAN no ativista sira seluk, ho objetivu atu fó vizibilidade internasionál ba luta no lian povu Timor-Leste nian.
Iha Nova Iorke, matebian atua iha kampaña mobilizasaun sosiedade sivíl no artikulasaun ho mídia no podér polítiku, liuliu ba Governu Estadu Unidu. ETAN mós hala’o papél krusiál ida ba fó presaun ba komunidade internasionál hatene situasaun hanesan okupasaun ilegál ba Timor-Leste husi Indonézia.
Iha tinan 1998, ETAN reprezenta husi Charles Scheiner nu’udar observadór iha konferénsia Koligasaun Azía-Pasífiku Coalition for East Timor (APCET) iha Bangkok, Tailándia, ho objetivu atu unifika lian ba advokasia forte iha nivel internasionál. Konferénsia ne’e atu reforma mós apoiu kontínua ba autodeterminasaun no planu ba pás husi CNRM nian.
Iha okaziaun ida-ne’e, APCET aprezenta medida espesífika sira ba Nasaun Unida no organizasaun internasionál sira atu aumenta partisipasaun timoroan sira nian iha solusaun polítika iha Timor-Leste.
Aleinde ne’e, John Miller mós envolve hanesan membru ida husi War Resisters League,War Resisters International, no organizasaun pasífika sira seluk no kria mós Foreign Bases Project ho objetivu rejiste militarizmu norte amerikanu iha país seluk.
Hafoin referendu, ETAN kontribui konstantemente ba dezenvolvomentu país liuhusi ninia atividade regulár koñesidu ho ETAN Lobby Days. Organizasaun konsentra mós nia programa iha justisa no responsabilizasaun iha reintegrasaun refujiadu no apoiu ba dezenvolvimentu Timor-Leste, kontinua nia advokásia relasiona ho konflitu iha Indonézia no nasaun sira seluk.
Iha 2009, John Miller mós partisipa iha konferénsia Solidariedade Internasionál iha Dili, ne’ebé organiza husi sosiedade sivíl, ho objetivu atu define ámbitu solidariedade globál.
“Luta husi irmaun ne’e no solidariedade serbisu sira ne’e nia luta sai hanesan naroman ida-ne’ebé kontinua asesu ba solidariedade globál liuhusi direitu ba autodeterminasaun”, deputada Bendita hateten.
John Miller hetan ona rekoñesimentu husi Estadu Timor-Leste ho kondekorasaun medalla Ordem Timor-Leste, nu’udarr ekoñesimentu estraordináriu tanba nia kontribuisaun ba liberbasaun nasionál, ninia legadu reprezenta integridade, kompromisu, étika no solidariedade internasionál duradora.
Notísia relervante: Xefe Estadu hato’o omenajen ba saudozu John Miller
Jornalista: Nelson de Sousa
Editora: Maria Auxiliadora




