iklan

EKONOMIA, JUSTISA, DILI

Ramos-Horta: Transformasaun ekonomia mak dimensaun interligadu husi dezígnadu nasionál

Ramos-Horta: Transformasaun ekonomia mak dimensaun interligadu husi dezígnadu nasionál

Prezidente José Ramos-Horta. Foto TATOLI/António Daciparu

DILI, 20 MAIU 2026 (TATOLI)—Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta, hateten konsolidasaun Estadu nian, fortalesimentu instituisaun sira no transformasaun ekonómika mak dimensaun sira-ne’ebé interligadu husi dezígnadu nasionál ne’ebé hanesan.

“Atu reforsa justisa ezije efikásia operasionál, velosidade prosesuál no kapasidade atu  responde iha prazu razoavel nia laran nomós konsolidasaun tomak ba sistema judisiál,” Prezidente Ramos-Horta hateten iha nia diskursu iha komemorasaun restaurasaun independénsia ba da-24 ne’ebé realiza iha Tasi-Tolu, ohin.

Tranzisaun ba ekonomia ida-ne’ebé diversifikada liu ezije redusaun kustu kontestu sira,  simplifikasaun administrativa, dijitalizasaun no aumenta koerénsia regulatória.

Prioridade fó ba reforma sira-ne’ebé asegura klareza iha lisensiamentu, iha aplikasaun
padraun tékniku sira no iha rezolusaun disputa ekonómika sira, nomós mekanizmu arbitrajen komersiál sira-ne’ebé aliña ho prátika di’ak-liu internasionál sira.

Konetividade aérea, marítima no dijitál konstitui hanesan fatór estruturante ida iha dezenvolvimentu ekonómiku, hodi determina Timor-Leste nia integrasaun iha ekonomia rejionál no globál.

Ramos-Horta dehan, dezde inísiu mandatu atuál sempre manifesta, ho forma klara no persistente, empeñu ba ekonomia nasaun nian no harii supremu Tribunál.

“Ida-ne’e la’ós kestaun administrativa ka burokrátika. Ida-ne’e nu’udar imperativu konstitusionál no pasu istóriku ida atu kompleta arkitetura demokrátika ita-nia Estadu nian. Supremu Tribunál sei iha misaun nobre atu sai nu’udar guardiaun ikus ba Konstituisaun, garante ba lejitimidade demokrátika no protesaun ba direitu fundamentál sidadaun sira-nian,” nia dehan.

Nia hatutan, sei sai instituisaun ne’ebé responsável atu asegura interpretasaun definitiva ba norma konstitusionál no legál sira, hodi garante unidade no koerénsia jurisprudénsia nian no funsiona hanesan kontrapezu demokrátiku loloos ba poder sira seluk Estadu nian.

“Ha’u kontente liuliu ho progresu ne’ebé maka halo iha tinan ida-ne’e iha prosesu instalasaun Supremu Tribunál Justisa. Ho apoiu husi Parlamentu Nasionál, ne’ebé hili membru na’in-rua, no ho Prezidente ne’ebé ha’u nomeia, konsege nomeia Komisaun Rekrutamentu no Selesaun ne’ebé responsavel atu kondús prosesu provimentu dahuluk hodi prienxe fatin juis sira Supremu Tribunál Justisa nian,” nia hateten.

Agora daudaun, Komisaun iha faze kontratasaun ba júri ne’ebé sei hala’o avaliasaun dokumentál, ezame sira no entrevista profisionál sira ba kandidatu sira ba fatin juis sira Tribunál Superiór Justisa nian.

“Ida-ne’e hanesan momentu istóriku ida ba Timor-Leste,” nia dehan.

Instalasaun Tribunál Superiór Justisa nian sei reprezenta marku fundamentál ida ba
konsolidasaun Estadu Direitu Demokrátiku, ba fortalesimentu instituisaun republikana sira no ba hasa’e sidadaun sira-nia konfiansa iha sistema justisa.

“Iha momentu esperansa no responsabilidade ida-ne’e, ha’u hakarak hato’o ha’u-nia agradesimentu sinseru ba Primeiru-Ministru, ba Parlamentu Nasionál, ba Prezidente Tribunál Rekursu, ba Ministru Justisa, ba Konsellu Superiór Majistratura Judisiál, ba majistradu sira, ba jurista sira, no ba sira hotu ne’ebé servisu ho dedikasaun no sentidu Estadu nian hodi sai possível pasu importante ida-ne’e ba konsolidasaun ita-nia demokrasia nian,” nia esplika.

Jornalista : Hortêncio Sanchez

Editór        : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!