iklan

DILI, HEADLINE

Prezidente Ramos-Horta relata progresu saúde iha Timor-Leste

Prezidente Ramos-Horta relata progresu saúde iha Timor-Leste

Presidenti Ramos Horta foto PN, Primeiru Ministru Xanana Gusmao, Vice Primeiru Ministru Australia,Sekjen ASEAN no Vice PM Francisco Kalbuadi Lay iha seremonia selebrasaun aniversariu restourasaun indepensia ba dala24 iha 𝐏𝐫𝐚𝐬𝐚 𝐓𝐚𝐬𝐢-𝐓𝐨𝐥𝐮 Dili 20 maiu 2026. Foto TATOLI/Antonio Daciparu

DILI, 20 Maiu 2026 (TATOLI)—Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta, relata progresu saúde iha Timor-Leste hahú husi 1974 to’o tinan 2026, iha komemorasaun loron restaurasaun independensia RDTL ba da-24 ne’ebé hala’o iha Tasi-Tolu, Dili.

“Moras sira-ne’ebé uluk afeta maka’as ita-nia sosiedade hanesan poliomielite, sarampu, rubéola, tétanu inan no neonatál no filarioze linfátika halakon ona nu’udar problema saúde públika,” Ramos-Horta hateten iha nia diskursu, ohin.

Nia dehan, Organizasaun Mundiál Saúde (OMS) deklara iha tinan 2024 katak malária elimina ona iha Timor-Leste. Ida-ne’e hanesan realizasaun nasionál ida ho apoiu solidáriu husi komunidade internasionál, partikularmente husi OMS no parseiru governamentál sira.

“Ami espresa ami-nia rekoñesimentu no gratidaun kle’an ba parseiru dezenvolvimentu sira hotu, tantu bilaterál no multilaterál,” nia dehan.

Iha setór saúde, dadus ikus husi Organizasaun Mundiál Saúde nian konfirma progresu ne’ebé reál no bele sukat iha Timor-Leste.

Nia hatutan, esperansa moris aumenta maka’as husi menus tinan 60 iha 2000 ba tinan 70 iha 2026, ida-ne’e la’ós detalle estatístiku de’it, ida-ne’e reflete kondisaun moris jerál ne’ebé di’ak-liu nutrisaun ne’ebé di’ak-liu, eliminasaun moras balun no asesu boot-liu ba kuidadu médiku.

“Iha tinan 1974, laiha doutór timoroan ida. Iha tinan 2002, iha 19. Ita konsolida ona sistema saúde nasionál ida: médiku 1.025 (espesialista 113), enfermeiru 1.774 no parteira 915, rede ho ospitál neen (6), sentru saúde komunitáriu 76, no postu saúde 345 ne’ebé progresivamente kobre territóriu nasionál,” nia hateten.

Ho nune’e, Timor-Leste hakarak destaka, entre sira seluk, apoiu husi Fundasaun GX, ho sede iha Hong Kong, Repúblika Populár Xina, ne’ebé fornese ekipamentu atus ba atus destinadu ba purifikasaun bee hemu nian no kombate hasoru susuk sira ne’ebé responsavel ba propagasaun moras dengue nian.

Kriasaun husi unidade sira kuidadu krítiku nian iha ospitál oioin no instalasaun, ba dala uluk, husi unidade nasionál ida husi produsaun oksijéniu nian maka ezemplu klaru sira husi evolusaun ida-ne’e, hanesan mós formasaun hosi profisionál sira kuidadu saúde nian liu rihun ida iha kuidadu emerjénsia nian.

“Ami tau ona iha prátika prinsípiu konstitusionál ida-ne’ebé klaru: asesu ba kuidadu saúde mak direitu fundamentál ida. Ho propózitu ida-ne’e mak ami kria Klínika Povu nian iha 2024, iha Prezidénsia Repúblika modelu ida prosimidade nian, resposta lalais no dignidade iha atendimentu,” Xefe Estadu ne’e tenik.

Desde nia kriasaun, hala’o ona konsulta médika liu 6,421, distribui ona ai-moruk hamutuk 6.421, fó ona pakote vitamina hamutuk 14.767, hala’o ona ezame atus resin (Ultrasonografia 817, Raiu-X 2.040), hala’o ona operasaun ki’ik liu 200 no atendimentu emerjénsia 10-resin, ho koordenasaun direta ho sistema nasionál saúde no ho Hospital Klínika Bairru Pité nian (referénsia 1.268).

Sira mós hetan benefísiu husi apoiu iha jéneru (ai-moruk no vitamina sira) ne’ebé fahe husi Prezidénsia, ba organismu oioin (nomeadamente orfanatu no sentru apoiu sira (2.000), Klínika Bairro Pité (1.400), eskola sira no sentru Naroman Esperança (1.040), entidade munisípiu sira (3.300), klínika móvel (5.117), Sentru Klibur Domin (720) no Biblioteka Labarik nian (470).

Inisiativa ida-ne’e hatudu katak bele lori servisu sira besik liu ba ema sira ho kualidade, efisiénsia no sentidu misaun nian. Dezafiu sira sei iha nafatin Índise kobertura saúde universál nian sei iha pontu 52 resin, ne’ebé reflete lakuna sira iha asesu no kualidade servisu sira.

Dezigualdade sira persiste, liuliu iha área rurál sira, ihane’ebé besik 63% husi populasaun hela.

“Ita husik hela rekonstrusaun bázika sistema saúde nian, maibé ita tenke konsolida nafatin modelu loloos ida ne’ebé universál, ekuitativu no sustentável. Ida-ne’e sei sai hanesan dezafiu nasionál boot ida iha dékada oin mai,” nia hateten.

Jornalista : Hortêncio Sanchez

Editór       : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!