DILI, 26 Maiu 2026 (TATOLI)-Komisaun C ne’ebé trata Asuntu Finansa Públika, aprova relatóriu no pareser ba proposta Orsamentu Retifikativu (OR) ne’ebé prienxe rekizitu legál, konstitusionál no rejimentál hodi ajenda ba iha diskusaun no aprovasaun plenária iha faze jeneralidade.
Prezidente Komisaun C, Cedelízia Faria dos Santos, hateten Governu aprezenta OR ho karáter urjénsia ho medida lubun ne’ebé introdús hodi garante seguransa enerjétika, subsídiu kombustivel, garante seguransa alimentár, rekrutamentu ba membru PNTL foun. Tanba ne’e, Komisaun aprova relatóriu no parser ne’ebé hatudu orsamentu ne’e la viola regra ruma.
“Tuir kalendáriu, bainrua [iha kinta-feira 28 Maiu] ita iha diskusaun no aprovasaun iha jeneralidade loron ida de’it”, nia hateten hafoin sorumutu Komisaun iha Parlamentu Nasionál, ohin.
Debate espesialidade sei hala’o durante loron tolu, husi 29 Maiu to’o 02 Juñu. Iha 03 Juñu votasaun finál globál no 05 Juñu haruka ba Prezidente Repúblika hodi bele halo promulgasaun.
Lembra katak Governu prevee medida hamutuk hitu iha proposta OR ne’ebé fó prioridade aas liu ba garante seguransa enerjétika no seguransa alimentár iha país relasiona ho impaktu husi funu iha Médiu Oriente.
Medida dahuluk kompra kombustivel ba rezerva nasionál hetan alokasaun millaun $174,3. Ida-ne’e Governu iha fulan-Abríl nian laran transfere atu fó biban ba Ministériu Petróleu no Rekursu Minerál (MPRM) hodi bele halo kompromisu asina kontratu ba rezerva gazoél litru millaun 80.
Medida ne’e destina hodi garante fornesimentu kombustivel ba jerasaun eletrisidade até Dezembru, inklui fornesimentu sentrál elétrika iha Hera, Betanu, RAEOA no Ataúru.
Medida seluk mak subsídiu kombustivel hetan alokasaun millaun $42. Husi montante ne’e, sei utiliza ba apoia konsumidór liuhusi transferénsia ba prestadór sira, ho objetivu mantein presu fiksa husi dekretu-Lei nº 13/2026.
Medida datoluk mak seguransa alimentar hetan alokasaun millaun $5 ho objetivu reforsa stock foos iha Sentru Lojístika Nasionál, atu ajuda mellora prestasaun iha kazu falta fornesimentu ka estraga tan kondisaun merkadu esternu.
Medida dahaat, seguransa nasionál ba rekrutamentu kadete PNTL 400, hetan alokasaun millaun $3, ne’ebé millaun $1 destina ba saláriu no millaun $2 ba bens no servisu.
Dalimak, despeza prezidénsia Komunidade País Ko’alia Lian Portugés (CPLP) atribui ho montante millaun $2 hodi kobre despeza asosiadu Prezidénsia Pro Tempore Timor-Leste iha CPLP.
Daneen, alokasaun millaun $3,9 atribui ba RAEOA, ne’ebé destina ba reforsu kapasidade administrativa no operasionál rejiaun, operasaun no manutensaun, inklui revizaun sistema sentrál eletrisidade Sakato iha RAEOA, despeza rekorrente prinsipalmente saláriu no renumerasaun asosiadu ba estrutura administrativa ne’ebé estabelese, akizisaun ekipamentu ba serbisu notariadu.
Dahituk, reforsu rezerva kontijénsia iha alokasaun millaun $40,9 hodi reforsa rezerva kontijénsia hodi responde ba nesesidade despeza imprevista durante tinan orsamentál ne’ebé la akomoda iha dotasaun ezistente.
Proposta OR ho montante millaun $192, la dada husi Fundu Petrolífeiru ne’ebé aprova tiha ona iha Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2026 nian, maibé oinsá Governu halo efisiénsia iha nia despeza interna.
Notísia relevante: https://tatoli.tl/2026/05/22/orsamentu-retifikativu-prevee-medida-hitu-hodi-responde-ba-impaktu-husi-funu-iha-mediu-oriente/
Jornalista: Nelson de Sousa
Editora: Maria Auxiliadora





