DILI, 16 Jullu 2025 (TATOLI) – Governu liuhusi Ministru Komérsiu no Indústria, Filipus Nino Pereira, esklarese razaun Timor-Leste sai pontu re-esportasaun sasán husi Indonézia bá Amérika.
Nia esplika, daudaun públiku barak mak kestiona ona maibé ko’alia kona-ba multilaterál trade ho nasaun hotu-hotu ne’ebé Timor-Leste halo, entaun re-esportasaun ne’e dalan ida buka oportunidade tanba Timor-Leste iha ligasaun besik ho Indonézia ne’ebé ho populasaun barak no produtu barak agora mai iha Timor, tanba Timor-Leste iha trade deficit ho Indonézia, ne’ebé buka atu halo balansu pelumenus sa’e to’o 10-15%.
“Ita haree mós mudansa globál aplikasaun tarifa husi Amérika ninian ne’e mós fó impaktu ba nasaun barak ho Timor-Leste ita temi dehan 10%, entaun ne’e mós hanesan oportunidade ida ke nasaun seluk bele haree Timor-Leste,” Nino Pereira hateten iha Palásiu Governu, kuarta ne’e.
Nia subliña, Timor-Leste iha Portu Tibar ne’ebé mak di’ak, ekipamentu ne’ebé mak kompletu entaun bele sai hanesan dalan ida, karik iha investimentu husi nasaun barak inklui mós husi Indonézia, balun mai kuda sira-nia osan iha-ne’e hanesan loke indústria manufatura, fabrika iha Timor sira prodús, depoiz temi dehan produtu Timor-Leste.
“Tanba ita hakarak oferese buat-ne’ebé di’ak nune’e bele dada investimentu husi rai-li’ur, tanba ita konsidera ita iha limitasaun barak intermu ita-nia lei lubuk ida ke ita presiza atu hadi’a, maibé iha parte ida mós ita nasaun ida-ne’ebé hakarak promove ita-nia investimentu. Ita presiza investimentu hodi diversifika ita-nia ekonomia, ita labele tuur nonok de’it, ita tenke esforsu tanba Indonézia besik liu ita, ne’ebé pelumenus iha asaun konkretu ruma ke ita halo hodi defende dignidade, defende interese ita-nia nasaun nian,” Nino argumenta.
Nu’udar ministru atu fasilita atividade ekonómiku iha Timor-Leste liuhusi polítika, lei ne’ebé mak di’ak, asegura interese ambiente negósiu ne’ebé mak saudável no kompetetivu.
“Ha’u hanoin ohin loron mundu globál, ekonomia mós nakloke, agora mós mundu halai ona ba zero tarifa, inklui mós iha ASEAN, aban bainrua ita tama mós iha ASEAN, to’o tempu ida mós sei aplika zero tarifa, ne’ebé situasaun ida-ne’e mak ita enfrenta hela. Ne’ebé ita hakarak halo esforsu ho nafatin haree katak ida-ne’ebé mak sai prioridade,” nia katak.
Nia dehan, ohin loron Timor-Leste iha potensiá área barak, iha setór agrikultura, turizmu, peska, pekuária, komérsiu, indústria, konstrusaun, buat lubuk ida ke importante mós bele sai hanesan área ne’ebé bele dada mós investidór sira husi rai-li’ur.
“Naran katak ita labele tuur nonok, ita haree ida-ne’ebé mak iha oportunidade, ita buka oportunidade ne’e no mobiliza ita-nia rekursu hotu atubele halo buat ne’ebé di’ak ba ita-nia nasaun,” nia konklui
Jornalista: Arminda Fonseca
Editór : Evaristo Soares Martins




