DILI, 15 Outubru 2025 (TATOLI)—Eskritór Livru “RAJA VERRÍSSIMO DIAS QUINTAS Saya Mate Untuk Kemerdekaan”, Sérgio Paulo Dias Quintas, klarifika ba públiku hodi rejeita katak nia la halo manipulasaun ka plájiu ba konteúdu iha kapitulu VI kona-ba akontesmentu masakre Muapitine iha sub-tópiku “Pembantaian Muapitine 8 Desember 1983” (pajina 58-66) ko’alia kona-ba biografia saudozu na’in-lima.
Notísia Relevante: Eskritór Sérgio Quintas halo plájiu no distorsaun istória
Eskritór Sérgio Paulo Dias Quintas hateten, bainhira livru ne’e públika kuaze iha konteúdu livru ne’e envolve mós parte balun husi masakre Muapitine, no parte balun ne’ebé ladún satisfas ne’e sira-nia direitu atu justifika.
“Públiku presiza hatene katak bainhira ema konta no hakerek istória ida labele konta parte balun de’it maibé tenke konta ho integradu hotu-hotu, atu lee na’in sira bele intende istória ho kompletu,” Eskritór ne’e informa ba jornalista sira liuhusi konferensia imprensa ne’ebé hala’o iha salaun esperansa, Delta, ohin.

Istória ne’ebé nia hakerek iha konteudu livru ne’e bazeia ba faktu husi sasin sira-ne’ebe sei moris, katak nia la aumenta no hamenus istória ne’ebé mai husi sasin sira, importante mak haktuir loloos informasaun kompletu atu alvu ne’e labele foka ba individuál hodi hamosu prejuizu.
Nia hateten, livru ne’e hakerek bazeia ba prova oioin ne’ebé halibur liuhusi meu entrevista, halo peskiza, referénsia liuhusi literatura no tuir intervensaun husi autór sira-nia testamuña rasik ba saudozu liurai Veríssimo Dias Quintas nian.
“Ha’u iha pozisaun preparadu hodi responsabiliza saida mak ha’u hakerek ba konteúdu livru ne’e rasik iha aktu ilísitu ruma durante prosesu peskiza to’o publikasaun bele lori ba prosesu legál hodi bele hetan justisa, la’ós hamosu defamasaun no odiu,” nia hateten.
Família vítima, nia dehan, eskritór la onestu, manipula no halo plájiu ba kontúdu no entaun halo manipulasaun ba istória ne’e atu hetan saida, maibé nia iha intensaun di’ak hodi justifika loloos kona-ba istória ne’e.
“Ema hirak ne’ebé dehan katak manipula ne’e, sira-nia direitu tanba ita moris iha sistema demokrásia. Tanba prosesu peskiza ne’e iha maluk jornalista na’in-rua inklui saudozu rezisténsia nia oan balun mak akompañia nia ba prosesu peskiza nian iha Maupitine. Kona-ba envolvimentu liurai Verríssimo Dias Quintas nian, ami rekoñese katak ha’u-nia aman mós envolve hotu iha masakre Muapitine,” nia esplika.
Livru ne’ebé hakerek bazeia rezultadu entrevista ho sasin-matan sira no kona-ba aldeia Ira-Ara ne’e bazeia ba intervensaun lian husi sasin sira-nia, maibé karik iha fallansu ruma ba konteúdu iha livru ne’e nia rekoñese no tempu ida sei halo revizaun.
“Enkuantu ho polémika ne’ebé akontese ami sei haree no tetu hodi halo diálogu ho família vitima tanba iha konteúdu livru ne’e familia Dias Quintas mós sai vítima, maibé presiza rona mós opiniaun husi família Dias Quintas hafoin bele relata ba públiku,” nia dehan.
Notísia Relevante: Ramos-Horta sei konfirma istória iha livru ne’ebé Sérgio Quintas hakerek
Antes ne’e, kinta (09 Outubru 2025) ne’e, Portavóz família vítima Masakre Muapitine, Munisípiu Lautein, no Asosiasaun Ira-Lára (ASIR) kondena katak eskritór Sérgio Quintas halo plájiu no halo distorsaun ba istória no hato’o ezijénsia;
- Husu ba fonte sira-ne’ebé sita iha livro hanesan Prezidente Republika José Ramos-Horta, Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmao no Sekretariu Jerál FRETILIN Mari Alkatiri atu verifika verasidade husi livru, liuliu kapitulu VI ne’ebé ko’alia kona-ba Masakre Muapitine.
- Kontinua Ezije ba Centro Nacional Chega (CNC) no Arkivu Muzeun Rezistensia Timor-Leste (AMRT) atu hatuur padraun ruma ba pesoál ou instituisaun ruma ne’ebé hakarak hakerek istória Luta Rezisténsia nian, nune’e labele halo distorsaun ba faktu istóriku sira. Rekomenda mós atu toma medida ba livru ne’ebé Sérgio Dias Quintas hakerek ne’ebé nakonu ho falsifikasaun.
- Ezije ba Sosiadade Sivíl sira atu defende direitu vítima sira iha tempu rezisténsia inklui revitimasaun liuhusi publikasaun livru ne’e.
- Husu ba Faluk no Oan Ki’ak no Jerasaun Patriota atu kontinua hamriik hodi apoiu família vítima.
- Husu ba Defensór Públika atu husu responsabilidade ba Sérgio Dias Quintas ne’ebé utiliza instituisaun Estadu ba interese privadu.
- Ministru Justisa atu hola medida imediata ba Sérgio Dias Quintas ne’ebé utliza instituisaun estadu hodi halo distorsaun ba istória no liuhusi publisidade halo terus tan vitíma masakre Muapitine inter-jerasionál.
- Penerbit Lamaholot atu responsabiliza konteúdu livru liu-liu iha kapitulu VI ne’ebé nakonu ho manipulasaun.
- Asosiasaun Jornalista Timor-Leste atu verifika produtu jornalista na’in-rua (STL no Jakarta Post) ne’ebé la’o hamutuk ho autór livru iha prosesu entrevista ne’ebé realiza iha loron 12 fulan-Marsu 2025. Sira iha publikasaun ka lae? Ka Sérgio Dias Quintas utiliza sira na’in-rua (2) hanesan kurtina hodi atinje ninia interese.
- Ezize ba Autoridade Munisípiu atu hasai imeidiatamente naran rua travesa Liurai Verisimo iha Lospalos-Vila Lospalos oan iha Eroi barak tebe-tebes ne’ebé merese liu atu bolu ba naran avenida, rua, travesa, beco no seluk-seluk tan.
- Husu ba Publiku atu labele konsumu informsaun falsu sira-ne’ebé sita iha Kaputulu VI tanba nakonu ho manipulasaun no plagiarizmu.
- Aleinde kapitulu VI, husu ba publiku atu kontesta Banhira konteúdu husi livru ne’e kontra faktu istóriku luta rezisténsia nian.
Notísia Relevante: “Imi tenke hakerek imi-nia istória hodi kontra istória ne’ebé Veríssimo nia oan hakerek”
Jornalista : Alexandra da Costa
Editór : Cancio Ximenes





