iklan

HEADLINE, OEKUSI

Servisu Saúde Oé-Cusse lansa estratéjia lima hodi kombate moras lepra

Servisu Saúde Oé-Cusse lansa estratéjia lima hodi kombate moras lepra

ekretáriu Rejionál ba Asuntu Saúde, Luís de Jesus Neno. Imajen /Abílio Elo Nini

OÉ-CUSSE, 31 Janeiru 2025 (TATOLI) – Sekretáriu Rejionál ba Asuntu Saúde, Luís de Jesus Neno, informa, servisu saúde Rejiaun Administrativa Espesiál Oé-Cusse Ambeno (RAEOA), lansa ka aposta ona ba estratéjia lima hodi luta kombate moras lepra.

“Iha nasionál halo ona eliminasaun iha 2011, maibé Oé-Cusse seidauk atinje tarjetu, tanba ita agora sei iha pasiente ativu iha tratamentu ba fasilidade saúde hamutuk 23, husi Ema ho Defisiénte grau II na’in-tolu, labarik na’in-rua, no kazu 18 mak husi joven balun no kaben na’in,” dehan Sekretáriu Rejionál ne’e, iha kna’ar fatin, ohin.

Notísia relevante:MSSI koopera MS tau-matan ba pasiente lepra 23 iha RAEOA

Atu fó solusaun ba kazu 23 ne’e, servisu saúde Oé-Cusse, hala’o ona enkontru ho dirijente sira iha servisu saúde Oé-Cusse hodi aposta estratéjia lima, nune’e bele kombate moras referidu iha rejiaun ne’e.

Estratéjia  lima mak hanesan dahuluk, hametin detesaun kazu ativu, mak presiza kapasita médiku sira iha jestaun lepra ne’ebé komprensivu, tanba antes ne’e RAEOA dezloka ona médiku na’in-10 ba estudu iha Nasaun Nepál.

“Foin daudaun sira mai fali, agora ita koloka ona sira iha sentru saúde no postu saúde sira hotu no ospitál referál, hodi hala’o programa triajen sistematiku ne’ebé foka ba área sira ho risku aas no habelár kobertura triajen dalarua iha tinan ida, iha área sira ho risku aas ne’ebé identifika ona, mak kazu foun 16 ne’e,” nia dehan.

Daruak,  kolaborasaun ho lidér komunitáriu sira hanesan xefe suku no aldeia sira tanba sira mak save atu organiza komunidade  hodi bele asesu ba detesaun no hetan asesu ba tratamentu.

Datoluk, hataan ba barreira sira atu asesu kuidadu saúde, mak uza klínika movél, vizita domisiliáriu ba pasiente sira, atu alkansa komunidade sira-ne’ebé la hetan atendimentu no izoladu. Estabelse diagnostiku no tratamentu espesifiku sira iha fasilidade saúde.

Dahaat, kolaborasaun ho setór edukasaun, mak implementa programa liuhusi eskola sira hodi promove konsiénsia kona-ba lepra. Eduka estudante sira kona-ba sintoma no importansia husi tratamentu. Tanba estudante nu’udar defensór komunidade hodi hamenus estigma no informasaun ne’ebé laloos.

Dalima, haforsa medida prevensaun sira mak fornese rifampisina ho doze unikat ba kontaktu sira-ne’ebé elezivél. Uza infraestrutura ne’ebé iha atu otimiza utilizasaun rekursu.

“Rezultadu ne’ebé ita hein mak ne’e, aumenta taxa detesaun sedu, hamenus transmisaun komunitária, hametin asesu kuidadu saúde ba diagnostiku no tratamentu. Hasa’e komunidade nia konsiénsia hamenus estigma. Hadi’a kolaborasaun entre setór sira ba rezultadu sustentavél,” katak.

Notísia relevante:MLTL formaliza akordu ho RAEOA hodi kombate moras lepra

Jornalista: Abílio Elo Nini

Editór: Florencio Miranda Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!