iklan

NASIONÁL, POLÍTIKA

PN Halo Audiénsia Ba Diskusaun Lei Anti Korrupsaun

PN Halo Audiénsia Ba Diskusaun Lei Anti Korrupsaun

Uma Fukun Parlamentu Nasionál. Imajen/Espesiál

DILI, (TATOLI) – Parlamentu Nasionál liuhosi komisaun A ne’ebé trata asuntu Konstitusionál no Justisa halo ona audiénsia públika hodi diskute kle’an kona-ba lei anti korrupsaun.

“Audiénsia públika hahú iha tersa liu ba, sira ne’ebé mak hetan ona audiénsia maka Ministériu públiku, Banku Sentrál, Ministériu Justisa, KAK (Komisaun Anti Korrupsaun), PDHJ, Majistratura Judisiária, Dekanu Fakuldade UNTL, UNDIL, enkuantu aban sei kontinua ho parte sosiedade sivíl sira hanesan LABEH, JSMP, CEPAD, Luta Hamutuk, La’o Hamutuk no Fundasaun Mahein”, Vise Prezidente Komisaun A, Francisco de Vasconcelhos, ba jornalista sira iha uma fukun, ohin.

Nia hatutan kuandu audiénsia hotu ona hafoin tékniku sira halo pareser, halo debate entre komisaun A ho Ministériu Públiku depois kontinua diskusaun liuhosi semináriu, ikus mai lori ba plenária hodi halo aprovasaun.

Nia salienta lei anti korrupsaun kaduka ba dala rua ona. Tanba ne’e maka agora tenke avansa lei ne’e ba oin, tuir kompromisu polítika governu nia hodi kombate korrupsaun iha Timor-Leste.

Tanba ema dehan Timor-Leste nia ema barak maka halo korrupsaun, ida ne’e ema nia opiniaun de’it, ida ne’e espetativa ema nian, maibé laiha prova ida. Nune’e maka parlamentu tenke aprova lei ida ne’e hodi fó kbiit ba KAK atu hala’o servisu di’ak liután.

Enkuantu, iha lei anti korrupsaun, artigu rua ne’ebé importante atu fó atensaun maka’as no diskusaun kle’an maka kona-ba enrekesimentu ilísitu, ezemplu; ema nia saláriu mill de’it ba kada fulan maibé nia iha kareta barak, uma lima ka neen ho andar de’it, ninia justifikasaun ne’e saida, nia hetan osan hosi ne’ebé. Ida ne’e maka tenke hatudu prova ida.

Nune’e mós iha artigu ida maka fraude konstrusaun, ida ne’e kriminaliza kompañia sira ne’ebé servisu la loos, obra la iha kualidade, ida ne’e kriminaliza. Artigu sira ne’e maka mak presiza halo diskusaun kle’an.

Entretantu, instituisaun relevante sira ne’ebé servisu iha área justisa no hetan ona prezensa iha audiénsia ho objetivu haree artigu sira ne’e, karik kontradis ho Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste, liuliu kona-ba prezunsaun inosénsia.

Jornalista: Zezito Silva

Editora: Rita Almeida

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!