DILI, (TATOLI) – Ministériu Saúde (MS) oras ne’e kontinua esforsu atu redús númeru pasiente ba moras kankru susun no servís ba inan feton sira liuhosi meiu atendimentu sedu no sosializasaun ba prevensaun.
Diretora Jerál ba Prestasaun Servisu hosi MS, Odete Viegas, hato’o planu asaun ne’e bainhira loke workshop nasionál hodi selebra loron saúde mundiál ho tema “Ema hotu iha diretu ba saúde tanba ne’e mai ita hamutuk luta kontra kankru susun no kankru servís”, iha Palásiu Sinzas Kaikoli, ohin.
“Bainhira profisionál saúde sira iha baze maka hatene informasaun kle’an kona-ba moras ne’e entaun ita bele redús ona moras no mate ba kazu kankru”, dehan Odete Viegas ba jornalista sira.
Nia dehan sosializasaun informasaun no formasaun kona-ba moras kankru tenke hala’o beibeik ba profisionál saúde, nune’e bele ajuda pasiente sira atu hetan tratamentu no prevensaun sedu.
Bainhira profisionál sira iha ona koñesimentu kle’an sei ajuda fó informasaun apropriadu ba populasaun kona-ba moras la hada’et ne’e.
Kankru susun no servís ne’e afeta de’it ba inan feton sira, tanba ne’e MS iha tinan ne’e sei fó prioridade ba labarik feto no inan tanba kada tinan númeru moras rua ne’e kontinua aumenta maka’as.
“Iha tinan 2018 kuaze 200 resin pasiente maka sofre moras rua ne’e, ne’e sira ne’ebé mai halo tratamentu iha sentru saúde no ospitál, fasilidade saúde maibé sira ne’ebé maka la mai ne’e sei iha barak, tanba ne’e kna’ar ministériu saúde nia ne’e foka liu ba parte prevensaun liuhosi advokasia, diseminasaun informasaun tenke maka’as”, tenik tan.
Doutora ne’e esplika kauza ida hosi kankru servís ba feto sira ho oan barak bainhira partu mosu emorrajia (raan-sulin/ran fakar), hodi la halo tratamentu adekuadu, tanba ne’e hamosu kankru.
Ida seluk maka kazu abortu maibé la halo tratamentu hosi profisionál saúde sira.
“Moras kankru ba ema hotu-hotu nia isin ne’e iha maibé depende ba imunidade ema ida-idak nian atu hetan ka lae liu hosi estilu moris ema nia, tanba ne’e nutrisaun hola parte importante bainhira ita iha nutrisaun apropriadu sei minimiza moras kankru”, esplika tan.
Nia informa tinan ne’e tuir loloos selebra iha loron 7 semana ikus, maibé adia ba segunda loron 8 abril ne’ebé sei hala’o iha sentru saúde Vera Cruz ho tema Kobertura Universal Saúde.
Entretantu, Konstituisaun RDTL artigu 57 konsagra ona sidadaun hotu-hotu iha diretu asesu ba saúde iha alínea 1) Estadu hatene katak ema hotu iha direitu ba saúde, asisténsia médika sanitária, no mós devér atu defende no promove direitu ne’e.
Alínea 2) Estadu hala’o no harii serbisu nasionál saúde universál ba ema hotu-hotu, tuir nia kbiit, gratuitu/la selu, tuir lei haruka. Alínea 3) Servisu saúde nasionál tenke iha fatin barak, labele hamutuk de’it iha fatin ida, atu ema hotu-hotu bele halo parte
Jornalista: Agapito dos Santos
Editora: Rita Almeida