iklan

NASIONÁL, INTERNASIONÁL, EDUKASAUN, DILI, MUNISÍPIU

Estudu Kona-ba Mobilidade Sidadania-Akadémika CPLP Sei Iha Nível Apresiasaun

Estudu Kona-ba Mobilidade Sidadania-Akadémika CPLP Sei Iha Nível Apresiasaun

Diretór Avelino Fernandes Ximenes Pereira. FOTO TATOLI: Nelia Rosario

DILI 16 maiu 2019 (TATOLI)– Diretór Asuntu CPLP (Comunidade dos Países da Língua Portugeza), Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK), Avelino Fernandes Ximenes Pereira informa katak grupu traballu CPLP halo ona estudu komparativu kona-ba mobilidade sidadania no akadémika iha país luzófona sira maske nune’e nia rezultadu sei to’o iha nivel apresiasaun ka preliminária.

“Estudu ida ne’e agora to’o ona nível apresiasaun ka versaun preliminária. Foin daudauk iha reuniaun Ministru Interiór no Administrasaun Interna ne’ebé realiza iha Cabo Verde iha loron 24 fulan abril tinan 2019, sira halo apresiasaun ba estudu komparativu ida ne’e maibé nia rezultadu apresiasaun to’o agora ita seidauk simu,” informa Diretór Avelino Fernandes Ximenes Perreira ba TATOLI, iha edifísiu MNEK, kinta (16/05).

Ezekutivu ne’e mós relata, husi mobilidade ida ne’e, sei iha mós reuniaun ida ne’ebé sei realiza iha Lizboa, Portugal iha loron 27 no 28 fulan maiu tinan ida ne’e no sei partisipa mós husi Timor-Leste.

“Ida ne’e konsidera hanesan segundu reuniaun, kontinuasaun husi reuniaun ba dahuluk ne’ebé maka realiza mós iha Lizboa, Portugál no hetan apresiasaun iha Cabo Verde ne’ebé maka nia rezultadu seidauk”.

Tuir diretór ne’e, reuniaun ba daruak ne’ebé maka sei realiza iha Lizboa ne’e, husi Diresaun CPLP MNEK rasik seidauk iha koñesimentu ida kona-ba ajenda no projetu saida maka sei apresia iha ne’ebá. Maibé, diretór ne’e klarifika katak projetu memorandu ida maka atu ko’alia, nune’e sei ko’alia kona-ba sirkulasaun mobilidade ne’e rasik.

Diretór ba Asuntu CPLP, Avelino Fernandes Ximenes Pereira akresenta, razaun seidauk fó sai rezultadu estudu komparativu husi grupu traballu CPLP tanba estudu ne’e kompleksu ka iha nia kompleksidade.

“Se estadu membru hotu-hotu fornese informasaun ne’ebé kompletu, ha’u hanoin tinan ida mós bele hotu, maibé estadu maka la fornese hotu rekizitu ka prosedimentu jurídiku ne’ebé grupu sira halo estudu ba ne’e, ha’u hanoin atu finaliza sei han tempu,” nia konsidera.

Iha biban hanesan, Ezekutivu ne’e esplika katak mobilidade iha nivel CPLP ne’e ko’alia buat tolu; ida mak livre sirkulasaun la liu husi loron 30 no ema ne’ebé hetan pasaporte serbisu diplomátiku estadu ninian bele livre tama iha país CPLP ida-idak.

Rua mak estadia temporária; labele liu tinan ida. Nune’e mós presiza autorizasaun husi ativa katak aprezenta rekizitu para bele hetan aprovasaun atu indivídu ne’e bele tama ka lae. Tolu mak kona-ba rezidénsia (konforme ba projetu memorandu ne’ebé atu aprezenta).

“Aprezenta tiha ona iha primeiru-ministru maibé sei aprezenta fali iha segundu reuniaun iha Lizboa, ne’e katak bele fó tinan ida kuandu prienxe rekizitu hotu renovavel tinan rua. Nune’e rezultadu kona-ba estudu ne’e atu finaliza ne’e ami seidauk iha nosaun katak bainhira maka hotu tanba só ema ida halo estudu nee maka bele hatene,” hateten diretór ne’e.

Diretór Avelino Fernandes Ximenes Perreira informa katak reuniaun ne’ebé maka sei realiza iha Lizboa, Portugal, Timor-Leste sei partisipa liuhusi ministériu tolu hanesan Ministériu Justisa (MJ); sei delega ema na’in tolu husi Diresaun Nasionál Rejistu Notariadu (DNRN) no husi Diresaun Asuntu Jurídiku no Lei (DAJL).

Nune’e mós, Ministériu Interiór liuhusi Diresaun Servisu no Migrasaun (DSM) mós sei delega ema na’in tolu. Inklui, ema ida husi Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK).

Jornalista       : Nelia Rosario

Editór             : Rafy Belo

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!