DILI, 24 janeiru 2020 (TATOLI)-Timor-Leste (TL) liuhusi Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK), Dionísio Babo Soares no Embaxadór Uniaun Europeia (EA) iha TL, Andrew Jacobs, ohin, asina akordu Finansiamentu millaun $5,5 atu ajuda komunidade sira iha área rurál, kombate efeitu husi mudansa klimátika iha TL.
Embaxadór, Andrew Jacobs, hateten, sente kontente katak programa GCCA+, sei apoiu dezenvolvimentu Karbonu Komérsiu iha Timor-Leste.
“Ida ne’e iha potensiál atu lori benefísiu ekonomia boot, bainhira iha tempu hanesan promove konservasaun floresta no desflorestasaun” The Global Climate Chance Alianca Global Mudansa Klimatika + (GCCA+) mak emblematika inisiativa ida ba Uniaun Europeia, ajuda nasaun sira ne’ebé vulneravel atu responde ba mudansa klimátika,” Embaxadór, Andrew Jacobs akresenta, iha komunikadu imprensa TATOLI asesu, iha edifísiu MNEK, Praia dos Coqueiros, Dili, ohin.
Nune’e nia informa, hahú uluk iha nasaun haat ho projetu pilotu iha 2008, ne’ebé sai hanesan inisiativa importante klimátika Global, ne’ebé mak finansia kuaze projetu nasionál 70, rejionál no mundiál iha Áfrika, Ázia, Caribe no Pasífiku.
“Autorizasaun GCCA+ ho totál Euro milliaun 750 ba périodu 2007–2020. GCCA+ apoia asaun iha nasaun 60 liu, ne’ebé mak nasaun 37 menus dezenvolvimentu (Least Developed Countries – LDCS) no nasaun ki’ik 39 dezenvolvimentu nasaun illa ki’ik (Small Island Developing States-SIDS),” Andrew Jacobs dehan.
Embaxadór Uniaun Europeia iha Timor-Leste, Andrew Jacobs hatutan tan katak, Uniaun Europeia GCCA+ apoia nasaun hirak ne’e ho implementasaun ba komprimisiu, determina kontribuisaun nasionalmente, (the nationally determined contributions/ NDCS). “Rezulta husi akordu klimátiku Paris, ajenda dezenvolvimentu sustentvel 2030 no konsensu Europeia foun kona-ba dezenvolvimentu sustentavel”.
Andrew Jacobs konsidera Timor-Leste nu’udar mós nasaun ne’ebé vulneravel ba dezastre naturál sira. “Nasaun, populasaun iha área rurál nian enfrenta temperatura a’as, eventu halo udan bo’ot no nivel tasi ne’ebé sa’e tun fó ameasa ba inundasaun, risku anin no halo rai nakdoko, fó impaktu negativu ba seguransa ai-han”.
“Desflorestasaun mós sai preukupasaun prinsipal hanesan, konversaun destrutiva ba nesesidade agrikultura ni’an, superexplorasaun ba espesie importante sira no uza ai-maran sai hanesan kombustivel domestiku ho 30% entre 1990 no 2019,” nia katak.
Nia hatutan, iha périodu tinan lima 2013-2018, Uniaun Europeia finansia programa GCCA+ primeiru apoiu ba agrikultura timoroan sira atu adapta mudansa klimátika, liu husi diversifikasaun produsaun agrikultura no hahú agrofloresta atu luta ba degradasaun rai.
Iha biban ne’e, Andrew Jacobs hateten, Mudansa klimátika mak realidade ne’ebé kompromete meius subsisténsia agrikultór sira iha Timor-Leste.”Programa GCCA+ sei ajuda sira atu adapta kultura no téknika haburas, hodi kontra efeitu negativu sira husi mudansa klimatika. No mós ajuda hafoun teknika reflorestasaun no masimiza potensiál ba feto sira no benefísia husi floresta”.
Promove Prátika Matenek Klima Rurál
Programa Aliansa Global Mudansa Klimatika + (GCCA +), Uniaun Europa fornese miliaun $ 5,5 durante tinan lima nia laran, atu ajuda komunidade sira iha área rurál, atu adapta realidade mudansa klimátika.
Programa GCCA + iha Timor-Leste, tuir komunikadu ne’e katak sei promove prátika matenek klima rurál, inklui reflorestasaun husi grupu rurál inklui reflorestasaun husi grupu rurál espesialmente ba feto sira.
Benefisiáriu direita sira husi inisiativa ida ne’e mak agrikultór timoroan sira ne’ebé mak hetan suporta atu hasa’e reziliénsia klimátika ba subsisténsia agrikultura nian. Apoiu mós reflorestasaun husi empreza sosiál no grupu rurál, espesialmente feto sira no aumenta kapasidade jestaun no monitoramentu ba prosesu reflorestasaun.
Programa ne’ebé finansiadu husi Uniaun Europeia ne’e sei ajuda Sekretáriu Estadu Ambiente (SEA), atu harii sistema ne’ebé bele kaer metin ka supa karbonu ne’ebé mak kredivel, transparante, sustentavel no partisipativu iha Timor-Leste, fornese forsa insentivu ekonomia atu mantein no haburas floresta.
Sistema ida ne’e, sei inklui dispozisaun ba mediasaun no relatóriu karbonu ne’ebé forsa atu uza iha rai, mudansa uza ba rai no floresta-Land Use Change and Florestry (LULUCF).
Serimónia asina akordu finansiamentu ne’ebe hala’o iha edifísiu MNEK ne’e, Sekretáriu Estadu Ambiente, Demetrio de Amaral de Carvalho, mós marka prezensa.
Jornalista : Nelia Fernandes
Editór : Rafy Belo