DILI, 03 agostu 2020 (TATOLI) – Asaun pasifika ne’ebé organiza husi Front Mahasiswa Timor-Leste (FMTL) hodi kontra esforsu Governu nian liuhosi Ministériu Justisa ba ezbosu Lei Kriminaliza Difamasaun, ohin, hala’o iha resintu Universidade Nasional Timor-Lorosa’e (UNTL) nian, la’o ho paz no trankulidade.
Notísia Relevante : Paresér JSMP Ba MJ, Kontra Ezbosu Lei Kriminaliza Difamasaun
Mezmu manifestante sira lubun mai husi organizasaun sosiedade sivíl oioin, inklui jornalista no ativista balun ne’ebé hamahan-an iha Asosiasaun Jornalista Timor-Lorosa’e (AJTL) hamriik hakilar, haklalak no viva povu maubere hodi lori ho spanduk hakerek baixu Lei Kriminaliza Difamasaun, maibé la interrompe atividade no movimentu públiku iha area sira besik fatin konsentrasaun asaun pasífiku nian.
Polísia Nasional Timor-Leste (PNTL) kontinua fó seguransa másimu ho sira-nia forsa hotu atu bele garante asaun pasífiku ne’e la’o iha paz no kumpre lei manifestante nian.

Tuir observasaun Agência Tatoli nian iha terrenu nota katak manifestante ne’ebé maioria estudante ho jerasaun otas foun ho disiplina envolve ativu iha asaun pasífiku hodi rona palestra husi oradór sira-nian no lori mós iha liman spanduk sira hakerek ho letra mean no balun letra metan dehan, “a baixu lei Kriminaliza difamasaun (LKD), Lei Kriminaliza Difamasaun la eduka povu, Lei Kriminaliza Difamasaun hamate liberdade espresaun, hapara ukun totalitarizmu, a baixu ditadura, hapara rejime faxista, Timor la’ós komunizmu, labele limita ami povu maubere nia liberdade espresaun, labele hamate Liberdade impresa, kriminaliza difamasaun hamate prinsípiu demokrasia Repúblika Demokrátika Timor-Leste (KRDTL), tolok la’ós difamasaun no seluk-seluk tan”.
Porta-Voz FMTL, Novelino dos Santos afirma, ezbosu lei ne’e sei hamate liberdade espresaun hodi labele fó opiniaun sidadaun sira nian tanba ne’e ho aditamentu ba alterasaun lei ne’e la nesesáriu iha estadu direitu demokrátiku Timor-Lese.

“Ho asaun pasífiku ida ne’e ho dame ita hatudu ita nia pensamentu matenek no kapasidade respeitu Ministru Justisa Manuel Cárceres, maibé ita kontra nia desizaun,” hateten Novelino dos Santos.
Tuir nia, iha luta libertasaun nasionál nia objetivu atu hetan liberdade tanba ne’e agora la’ós atu limita liberdade sidadaun sira-nian
“Lei ne’e la’ós atu eduka sosiedade, maibé kria lei atu regula ema hodi hamate ema nia liberdade espresaun,” nia afirma tan.
Reprezentante Sosiedade Sivíl atuál Diretór Forum NGO (FONGTIL), Daniel Marçal, hateten, halo lei kriminaliza difamasaun hodi salva ukun nain sira nia-an nune’e povu, sosiedade no mídia sira labele kritika.
“Ha’u mai ko’alia iha ne’e reprezenta hanesan sosiedade sivíl ne’ebé reprezenta ONG tomak iha Timor-Leste ne’ebé hamahan-an iha FONGTIL ho nune’e sosiedade sivíl kontra total polítika Governu nian kriminaliza difamasaun, ” Daniel Marçal alerta.
Nia husu Ministru Justisa atu tau prioridade liu ba lei rejime espesiál titularidade movel ne’ebé iha tinan hirak liu ba eis Prezidente Repúblika Taur Matan Ruak promulga ona to’o agora seidauk implementa tanba presiza lei komplementár sira seluk.
Daniel Marçal hateten, asaun pasífiku ne’e atu ezije iha solusaun sei la para kuandu Ministru Justisa kontinua avansa ho lei ne’e .
Prezidente AJTL, Zivonia Vieira iha nia palestra afirma tan, bainhira Ministériu Justisa hahú hamosu ezbosu Lei ne’e AJTL rejeita total, tanba iha tempu luta maun boot sira hanesan Ramos Horta, Xanana no sira seluk tan uza sira nia liberdade espresaun no liberdade imprensa hodi kontra okupasaun Indonézia to’o ohin loron Timor-Leste hetan ukun rasik-an.
“Maun Jose Ramos Horta, maun Xanana uza kna’ar hanesan jornalista iha tempu ne’ebá hodi informa ba mundu katak ita hakarak ukun rasik-an tanba ne’e mak ita defende liberdade impresa no espresaun iha Timor-Leste,” Zivonia Viera hateten.
Iha konstituisaun RDTL artigu 40 no 41 garante kona-ba liberdade imprensa no liberdade espresaun no iha Sudeste Aziátiku Timor-Leste iha index númeru um (1) kona-ba liberdade imprensa tanba ne’e la bele halo lei ida atu prejudika fali Timor-Leste nia prestasaun di’ak iha nivel internasionál.
“Iha index mundiál liberdade imprensa no espresaun ita iha númeru 78, signifika ita hakat liu nasaun sira seluk dura ne’ebé sai liberdade imprensa no espresaun bele espresa hodi informa ba servisu jornalista investigasaun sira,” nia hateten.
“AJTL rejeita total ba ezbosu lei kriminaliza difamasaun hodi nune’e kontinua hakilar no promove liberdade imprensa no espresaun,” afirma Prezidente AJTL Zivonia Viera
Ho asaun pasífiku ne’e, Tatoli tenta atu konfirma Ministru Justisa Manuel Cárceres da Costa iha kna’ar fatin Caicoli, Dili, maibé laiha fatin.
Jornalista : Nelson de Sousa
Editór : Francisco Simões





