“Ema mak Sentru ba Dezenvolvimentu” ka “Human Development Approach” la’ós buat foun iha diskursu dezenvolvimentu internasionál no influénsia ona ajenda dezenvolvimentu internasionál sira. Aproximasaun ida ne’e iha implikasaun ba rasionalizasaun no objetivu dezenvolvimentu nian, formulasaun polítika públiku no mos alokasaun rekursu iha sosiedade nia leet.
Husi:
Guteriano Neves
“Ema mak sentru hosi dezenvolvimentu.” Ida ne’e nu’udar mensajen prinsipál hosi Planu Rekuperasaun Ekonómiku ne’ebé mak lidera hosi Rui Gomes ho ninia ekipa. Espresaun ida ne’e la’ós foun, mínimu iha diskursu dezenvolvimentu internasionál. Dezde 1990 – itál mai leten, diskursu – discourse – dezenvolvimentu internasionál tau ema hanesan sentru hosi dezenvolvimentu. Espresaun ida ne’e sai baze ba konseitu influensiál sira iha dezenvolvimentu internasionál hanesan “Dezenvolvimentu Umanu ka – Human Development, no Capability Approach.” Idea katak ema mak sentru ba dezenvolvimentu influensiadu tebes iha siklu dezenvolvimentu internasionál no sai baze ba formulasaun ajenda dezenvolvimentu internasionál sira hanesan Objetivu Dezenvolvimentu Millenium ka “Millenium Development Goals” no mos Objetivu Dezenvolvimentu Sustentavel ka “Sustainable Development Goals.”
Ideia katak ema mak baze ba dezenvolvimentu ka tau ema hanesan sentru ba dezenvolvimentu iha ninia istória rasik no hola parte iha evolusaun ideia kona-ba dezenvolvimentu nian dezde 1950 – itál. Depois de Segunda Guerra Mundiál, teoria dezenvolvimentu influensiadu sira iha tempu ne’eba orienta ba vizaun ida oinsá atu tuir ou replika prosesu dezenvolvimentu iha Sosiedade Oeste nian; liliu iha Eropa Oeste no Norte Amérika. Atitude ida ne’e refleta iha teoria dezenvolvimentu sira hanesan teoria modernizasaun hosi W.W. Rostow, ne’ebé haree dezenvolvimentu hanesan prosesu ida atu moderniza país sira ne’ebe mak foin sai hosi koloniálizmu.
Iha aspetu ekonomia, akumulasaun kapitál – Capital Accumulation – nuudar estratejia atu dudu produtividade no kreximentu ekonómiku . País sira ne’ebé foin hetan independensia buka atu toman país sira iha Eropa Osidentál – Catch up – no hakotu sira nia dependensia ba eis koloniál sira lori aposta ba industrializasaun liuhosi estratejia industrializasaun lori substitui importasaun – Import Substitution Industialization (ISI). Papel setór públiku dominante lori estimula kreximentu ekonómiku , no fó diresaun dezenvolvimentu tempu naruk nian ba dezenvolvimentu. Empreza estatál oioin mosu iha setór oioin atu lori diriji prosesu industrializasaun. Estratejia ida ne’e komesa hasoru problema estruturál oioin iha fim dekade 1970 no inisiu 1980.
Ho krize oioin ne’ebé país sira enfrenta iha 1980 itál, obriga país sira refere atu halai ba Instituisaun Finanseiru Internasionál sira atu hetan kréditu. Maibé instituisaun finanseiru internasionál sira la fó de’it osan. Sira mos mai ho preskripsaun polítika públiku lubuk ida ne’ebé koñesidu ho naran “Washington Concensus.” Preskripsaun polítika públiku aposta ba efisiénsia ekonómiku. Ba ne’e, sira halo adjustamentu ba polítika dezenvolvimentu nian liuhosi ko’a despeza públiku, privatizasaun ba empreza estatál sira, no mós sira trata servisu essensiál sira hanesan komoditi ida ne’ebé iha valór ekonómiku. Formulasaun polítika públiku la’ós ona atu industrializasaun no toman nivel dezenvolvimentu hanesan ho país sira iha Eropa Osidentál no Norte Amerikanu; maibé atu atinje efisiénsia ekonomia. Estabilidade makro-ekonomia nuudar indikadór prinsipál hosi dezenvolvimentu nian, no merkadu livre mak mekanizmu atu distribui rekursu.
Dezde 1990 mai letan, mudansa iha aproximasaun dezenvolvimentu, mínimu iha nivel internasionál. Kreximentu ekonómiku la’ós ona hanesan objetivu ka finalidade hosi prosesu dezenvolvimentu. Hanesan deskreve iha Relatóriu Dezenvolvimentu Umanu 1990 nian, objetivu dezenvolvimentu nian la’ós de’it kona-ba aumenta rendimentu, aumenta riku-soin no akumula kapitál; maibé objetivu loloos atu haluan oportunidade ba ema atu halo opsaun ba ema. Dezenvolvimentu ne’ebé orienta ba ema la limita de’it ba ema nia saúde no ema nia koñesementu; maibé koñesementu ne’ebé ema hetan liuhosi prosesu aprendizajen kontribui atu haluan ema nia opsaun, papel, no kontribuisaun iha sosiedade nia laran.
Teorikamente, filozofu, no premiadu Nobel iha ekonomia hosi India, Amartya Sen, mak refere hanesan pioneriu no aman ba ideia refere. Iha Livru “Development as Freedom”, Nia argumenta finalidade hosi dezenvolvimentu mak liberdade individuál ema nian. Perspetiva ida ne’e haluan konseitu dezenvolvimentu la’ós de’it ona iha kontextu ekonomia; maibé haree iha kontextu ne’ebé luan liu, involve dimensaun sira hanesan liberdade polítika, fasilidade públika, oportunidade ekonómika, no aspetu seguransa.
Ba Timor-Leste, aproximasaun ida ne’e iha implikasaun oioin ba dezenvolvimentu ekonomia. Implikasaun ida katak dezenvolovimentu la’ós ona kona-ba valór monetaria/osan ne’ebé kria, la’ós ona kona-ba edifisiu luxu, estrada, portu no aeroportu no riku soin materiál. Hirak ne’e hotu maski sei nafatin krítiku; maibé sira ne’e so iha valór bainhira iha impaktu ba oportunidade no ema nia liberdade. Kreximentu ekonómiku la’ós ona atu atinje kreximentu; maibé sai hanesan instrumentu ba ema nia moris di’ak. Implikasaun seluk mak relasaun ema ho ekonomia. Ema nia funsaun la’ós de’it ona atu sustenta kreximentu ekonómiku no sustenta produtividade ekonómika liu hosi kapitál umanu; maibé sistema ekonomia harii atu serve ema no espanda ema nia opsaun no liberdade atu hili opsaun.
Implikasaun seluk mak komprensaun kona-ba pobreza/kiak, bem estar/moris di’ak, no indikadór sira ne’ebé uza lori sukat ema nia kualidade vida. Antes ne’e, pobreza haree hanesan meremente kondisaun ekonomia, sukat ho valór monetária hosi ema nia rendimentu no konsumu. Maibé hosi aproximasaun dezenvolvimentu umanu nian, pobreza nuudar kestaun multidimensionál. Ema nia rendimentu maski hola parte iha sasukat ba ema nia bem estar; maibé la’ós esklusivamente defini ema nia nivel kualidade moris. Dimensaun seluk hosi ema nia bem estar mak edukasaun ho kualidade, ema moris ho saudavel, ema sente livre atu espresa ninia hanoin no opiniaun iha sosiedade, justisa sosiál iha sosiedade, no la sente esklui iha sosiedade nia leet. Forma sira hanesan esklusaun sosiál, dizigualidade no injustisa sosiál hanesan forma ida hosi pobreza – deprivation – ida iha sosiedade nia leet.
Implikasaun ikus liu mak ba formulasaun polítika públiku no polítika dezenvolvimentu nasionál. Dezenvolvimentu ne’ebé sentru ba ema ezije polítika públiku ida ne’ebé mak diferente. Kompara ho aproximasaun sira antes ne’ebé ezije polítika públiku tenki orienta ba kreximentu ekonómiku ; aproximasaun foun ezije polítika públiku ida ne’ebé orienta ema ou tau ema nuudar sentru ba dezenvolvimentu. Infraéstrutura, kuadramentu instituisaun, no prestasaun servisu públiku ninia finalidade mak atu expanda ema nia liberdade atu halo opsaun.
Kreximentu ekonómiku la’ós finalidade hosi formulasaun polítika públiku; maibé hanesan instrumentu de’it. Atu iha impaktu ba ema nia kualidade moris, kreximentu tenki iha karakteristiku sira hanesan: aumenta produtividade iha setór sira ne’ebé ema barak moris ba, setór produtivu hanesan agrikultura, manufaturera no turizmu nia proporsionalidade iha ekonomia tenki aumenta; kreximentu tenki haluan oportunidade ekonómiku liuhosi kriasaun empregu dignu, kreximentu tenki lida ba aumenta rendimentu ba sira ne’ebé mak moris ho rendimentu baixu no redusaun dizigualidade.
Implikasaun tuir mai mak prioridade setorál no desizaun sira kona-ba nivel investimentu; partikularmente investimentu públiku. Setor sosiál hanesan edukasaun no saúde tenki hetan atensaun maka’as; tanba setór rua ne’e kontribui direita ba ema nia koñesementu, ema nia partisipasaun iha vida polítiku, kualidade sidadania, no ninia abilidade ka skill atu funsiona iha sosiedade.
Setor ekonomia produtivu hanesan agrikultura, manufaturera no turizmu sai krítiku. Setor agrikultura importante tanba aumenta produtividade iha setór agrikultura sei aumenta rendimentu uma família, nune’e sei redús pobreza. Setór manufaturera importante tebes tanba razaun importante sira hanesan: haluan eskala ekonomia nain “Economic of Scale”. Iha esperiénsia país sira iha Ázia Pasífiku, setór manufatureira hola papel ba redusaun pobreza liu hosi transformasaun estruturál ekonomia no mudansa estrutura produtividade ekonómiku. Dezenvolvimentu setór turizmu nian importante tanba fasilita mos transferénsia koñesementu, no lori rendimentu hosi liur mai, liliu iha mundu ida ne’ebé setór servisu aumenta ninia importansia hosi tempu ba tempu.
Hakerek nain nuudar analista polítika públiku