iklan

OPINIAUN

Kresimentu ekonomia Timor-Leste nian no implikasaun ba dezenvolvimentu

Kresimentu ekonomia Timor-Leste nian no implikasaun ba dezenvolvimentu

Guteriano Neves

Introdusaun

Timor-Leste foin komemora loron restaurasaun independénsia nian ba dala 24, no agora daudaun hela iha kruzamentu importante ida iha nia prosesu dezenvolvimentu. Iha kruzamentu ida-ne’e, Timor-Leste hasoru dezafiu estruturál oioin ne’ebé sei determina rai ne’e nia futuru iha dékada no jerasaun sira tuir mai. Entre dezafiu estruturál sira-ne’e, estagnasaun ekonomia ka nível kresimentu ki’ik sai kestaun importante ida. Nível kresimentu ki’ik ka estagnasaun ekonomia la’os problema iha an rasik, maibé ninia efeitu ba objetivu dezenvolvimentu sira seluk mak halo asuntu ida-ne’e sai relevante tebes. Iha artigu ida-ne’e, autór sei haree kona-ba oinsá implikasaun hosi nível no estrutura kresimentu atuál ba mehi dezenvolvimentu Timor-Leste nian ba tempu naruk.

Kresimentu Ekonomia Timor-Leste nian

Hosi perspetiva makro-ekonomia nian, nível kresimentu ki’ik no estagnasaun ekonomia reprezenta problema estruturál ida ne’ebé preokupante tebes. Maske ida-ne’e la’ós sasukat prinsipál ba kualidade moris ema nian, kresimentu ekonómiku kontinua sai fatór krítiku ida ba kualkér país atu atinje objetivu dezenvolvimentu sira seluk. Iha istória Timor-Leste nian, dezde 2011 to’o 2025, hafoin Timor-Leste lansa Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasionál, taxa kresimentu median annual Timor-Leste nian atinje de’it 2.1% kada tinan; no taxa kresimentu median annual PIB per capita atinje de’it 0.5% iha dékada ida liu nia laran. Ida-ne’e ki’ik liu dala haat kompara ho meta hosi PEDN, mak 8–11% kada tinan, no mós ki’ik liu kompara ho membru ASEAN sira seluk. Nível kresimentu ki’ik ne’e akontese barak liu tanba síkulu kontrasaun ekonomia ne’ebé Timor-Leste hasoru entre 2017 no 2020, ho taxa kresimentu negativu média 2.5% kada tinan. Maibé, maske esklui tinan COVID-19 nian, taxa kresimentu PIB median annual aumenta ba 2.9% no PIB per capita ba 1.2%. Dezde 2021, Timor-Leste nia ekonomia hahú rekopera; maibé ho neneik tebes, ho taxa kresimentu median annual PIB naun-petróleum nian 3.6%, ne’ebé tradús ba kresimentu PIB per capita median annual 2.6%. Konsidera faze dezenvolvimentu Timor-Leste nian – development stage – nível kresimentu ida-ne’e bele konsidera hanesan besik estagnasaun ekonomia. Estagnasaun ekonomia ne’e lori mós dezafiu sira seluk, hanesan falta empregu, estagnasaun iha rendimentu ema no uma-kain nian, no problema seluk tan.

Nível kresimentu ne’e rasik nu’udar mós konsekuénsia hosi estrutura ekonomia Timor-Leste nian ne’ebé depende ba despeza públika, no sustenta hosi Fundu Petróleu. Hanesan observasaun jerál hatudu, nível kresimentu ekonómiku atuál dudu liu hosi setór públiku, partikularmente hosi despeza públika. Iha tinan sira ikus ne’e, ho aumentu remesa sira, konsumu uma-kain mós aumenta maka’as no sai komponente xave ida ne’ebé dudu kresimentu ekonómiku, hamutuk ho konsumu no investimentu públiku. Bainhira haree ba valór akresentadu – value added of economic sectors – setór administrasaun públika transforma an ba setór xave iha kresimentu ekonómiku. Entre 2011 no 2023, valor nominál administrasaun públika aumenta hosi tokon $243 ba tokon $554; ida-ne’e signifika aumentu besik 128%, enkuantu PIB naun-petróleum nian aumenta de’it 23.3%. Agora daudaun, administrasaun públika reprezenta 33% hosi totál PIB nian, no halo nia sai setór ekonomia boot liu iha estrutura PIB naun-petróleum nian.

Agrikultura, nu’udar setór xave ba redusaun pobreza, hela iha kondisaun estagnasaun. Entre 2011 to’o 2024, kresimentu median annual agrikultura nian, sukat hosi valór akresentadu, mak 0.5%; ki’ik liu dook kompara ho administrasaun públika nian. Análize ida hosi Institutu Nasionál Estatístika no Universidade Monash nian hatudu katak bainhira ajusta ba inflasaun no kresimentu populasaun, kresimentu reál PIB per capita agrikultura nian tun 20% entre 2010 no 2020. To’o iha 2024, valór akresentadu agrikultura nian hamutuk tokon $331; ida ne’e ki’ik liu duké kompara ho tokon $574 hosi valor akresentadu administrasaun públika nian. Tendénsia ida-ne’e bele sustenta ipóteze katak, relativamente, estrutura ekonomia atuál la fó benefísiu boot ba grupu kiak no grupu rendimentu ki’ik sira iha área rurál ne’ebé depende ba setór agrikultura, kompara ho setór ekonomia sira iha área urbana. Mensajen xave hosi análize ida-ne’e mak atu hatudu katak Timor-Leste hasoru hela situasaun ne’ebé ekonomista sira konsidera hanesan estagnasaun ekonomia ho durasaun dekada ida resin.

Ida-ne’e mós hatudu defisiénsia iha estratéjia politika públika, partikularmente polítika fiskál, durante períodu ida-ne’e. Estratejia ida-ne’e falla ona atu kria estrutura ekonomia ida ne’ebé bele sustenta kresimentu ekonómiku ida ne’ebe inkluzivu, ekitável no sustentável ba tempu naruk nian. Estratéjia atuál mós seidauk fasilita Timor-Leste atu atinje ninia objetivu iha termus atu estimula no sustenta kresimentu ekonómiku, ninia aspirasaun dezenvolvimentu, no objetivu dezenvolvimentu sira seluk. Terseiru, taxa kresimentu ida-ne’e ki’ik tebes kompara ho país membru ASEAN sira seluk hanesan Kambódia, Vietname, no Laos. Tanba ne’e, Timor-Leste hasoru difikuldade boot atu redús disparidade dezenvolvimentu – development gap – ho país membru ASEAN sira seluk.

Kresimentu Ekonómiku no Bem-Estar

Importante liután mak halo avaliasaun krítiku ida kona-ba nível kresimentu atuál ka estagnasaun ekonomia no ninia estrutura, no mós kona-ba relasaun entre kresimentu ekonómiku no objetivu dezenvolvimentu ne’ebé boot liu. Iha relasaun ho sustentabilidade fiskál, maske Governu bele halo esforsu atu aumenta rendimentu liu hosi reforma tributária, ida-ne’e sei la lori impaktu signifikativu ba rendimentu doméstiku Timor-Leste nian se karik nível kresimentu atuál persiste ba tempu naruk. Ho nível kresimentu atuál, rendimentu doméstiku Timor-Leste nian bele atinje de’it entre tokon $350 no tokon $400 iha 2030, no entre tokon $430 no tokon $530 iha 2035. Maske ida-ne’e reprezenta aumentu maka’as kompara ho valór atuál, maibé ida-ne’e sei la to’o atu sustenta despeza públika atuál.

Relasaun ho melloramentu kualidade moris ema nian, literatura kona-ba dezenvolvimentu ekonómiku jeralmente konklui katak kresimentu ekonómiku mak sasukat ida ba dezempeñu makroekonómiku. Ida ne’e la’ós sasukat direta ba bem-estar ema nian – well-being. Maibé, dadus empíriku mós konfirma katak kresimentu ekonómiku nu’udar medida importante tebes atu atinje objetivu dezenvolvimentu sira seluk, hanesan aumentu rejiliénsia ekonómika, aumentu empregu, aumentu rendimentu no konsumu uma-kain, alargamentu baze impostu, no redusaun pobreza. Maske rezultadu ida-ne’e depende ba estrutura kresimentu no kontektu institusionál, redusaun pobreza ezije nível kresimentu ekonómiku aas iha períodu tempu naruk.

Efeitu positivu hosi kresimentu ekonómiku ba melloramentu bem-estar la limita de’it ba rendimentu no konsumu. Dadus empíriku mós konfirma katak iha país sira ne’ebé iha taxa kresimentu aas, sidadaun sira-nia kualidade moris iha dimensaun sosiál sira hanesan asesu ba edukasaun, saúde, hela-fatin, no área sira seluk di’ak liu. Bazeia ba dadus estatístika ne’ebé ekonomista sira akumula durante sékulu ida nia laran, evidénsia hatudu katak melloramentu bem-estar ema nian lao hamutuk ho kresimentu ekonómiku; nune’e, “melloramentu kualidade moris ema nian la akontese bainhira laiha kresimentu ekonómiku.”

Iha relasaun ho redusaun pobreza iha Timor nia kontestu espesífiku, maske seidauk iha dadus atualizadu kona-ba taxa pobreza nian, hosi perspetiva polítika dezenvolvimentu ekonomia nian bele dehan katak, ho taxa no estrutura kresimentu atuál, ninia efeitu ba pobreza sei limitadu tebes. Bazeia ba sasukat hosi efeitu kresimentu ekonómiku ba pobreza – growth elasticity to poverty – maske iha nível moderadu, kada porsentu ida (1%) hosi kresimentu bele redús pobreza menus hosi porsentu ida. Ho nível ne’e, no konsidera taxa kresimentu atuál ne’ebé PIB per capita menus hosi 3% no dudu barak liu hosi despeza públika, Timor-Leste sei presiza tan tinan 20 to’o 25 atu elimina pobreza absoluta. Maibé, tanba estrutura kresimentu Timor-Leste nian dudu barak liu hosi administrasaun públika no jeografikamente konsentra iha Dili, ninia efeitu ba redusaun pobreza bele menus liu tan hosi porsentu ida (1%). Ho nune’e, ida-ne’e signifika katak eliminasaun totál pobreza iha Timor-Leste bele presiza tan tinan 30 resin, se kontinua ho tendénsia atuál no laiha mudansa iha aprosimasaun polítika públika nian.

Dalan ida ne’ebé fasilita espansaun ekonómiku ho kualidade ba populasaun mak liu hosi empregu. Ida-ne’e signifika katak kresimentu ekonómiku bele kria oportunidade empregu, no empregu bele lori rendimentu ba ema no uma-kain, hodi aumenta kapasidade konsuntiva sidadaun sira nian. Maibé, ho taxa no estrutura kresimentu atuál ne’ebé depende barak liu ba injesaun osan hosi despeza públika, ida-ne’e labele kria númeru empregu ne’ebé nesesáriu atu responde ba presaun demográfika. Agora daudaun, tuir dadus hosi Business Activity Survey, kada tinan empregu foun ne’ebé kria hosi setór privadu menus hosi 2,000. Ida-ne’e reprezenta de’it 10% hosi númeru ema ne’ebé tama idade produtiva kada tinan. Efeitu hosi estagnasaun ekonomia ba empregu mós obviu tebes iha sosiedade nia leet. Maske Timor-Leste restaura ona independénsia tinan 24, sinál kona-ba modernizasaun ekonomia sei limitadu tebes. Barak liu empregu ne’ebé eziste iha Timor-Leste mak iha setór públiku. Empregu iha setór privadu formál seidauk barak, no maioria iha nível vulnerabilidade aas. Iha situasaun hanesan ne’e, ema barak tenke moris hosi atividade negósiu ki’ik-oan sira ka atividade ambulante sira. Ida ne’e la’ós indikasaun pozitivu ba dezenvolvimentu ekonomia ida ne’ebé forte no sustentável.

Ho nível kresimentu atuál, susar tebes atu haklot disparidade dezenvolvimentu ho país membru ASEAN sira seluk – closing the development gap. Agora daudaun, Timor-Leste nia nível dezenvolvimentu, sukat hosi indikadór sosioekonómiku oioin, sei ki’ik liu kompara ho país sira seluk. Normalmente, atu haklot disparidade dezenvolvimentu iha aspetu ekonomia nian, Timor-Leste tenke halo di’ak liu duké país sira seluk. Iha kontektu ekonomia nian, ida ne’e signifika katak Timor-Leste nia nível kresimentu ekonomia tenke aas liu hosi país membru sira seluk. Maibé, ho nivel kresimentu atuál – ne’ebé ki’ik liu hosi país membru sira seluk (3% iha Timor kompara ho 4%–5% iha ASEAN) – imposível atu hamenus disparidade dezenvolvimentu, no iha risku katak disparidade entre Timor-Leste ho país ASEAN sira seluk aumenta. Hamenus disparidade ho país sira seluk ezije Timor-Leste atu atinje nível kresimentu aas liu kompara ho país membru ASEAN sira seluk. Karik país sira seluk nia kresimentu PIB per capita 3% kada tinan, Timor-Leste nian tenki atinje to’o 5%–6% kada tinan.

Hanoin ba Oin

Tuir realidade atuál no aspirasaun Timor-Leste nian atu atinje ninia vizaun dezenvolvimentu, ne’ebé subliña iha PEDN no mós iha ODS, no atu liberta povu hosi mukit no kiak, Timor-Leste presiza halo reajuste ida ba ninia aprosimasaun dezenvolvimentu. Dalan ida mak nasaun ne’e tenke aumenta ninia ambisaun kona-ba nível kresimentu ekonómiku no mós kona-ba estrutura kresimentu nian. Istória dezenvolvimentu hosi períodu depois de Segunda Guerra Mundial hatudu katak país sira hanesan Korea do Sul, Singapore, no Taiwan konsege elimina pobreza liu hosi kresimentu ekonómiku iha nível aas durante tempu naruk, to’o dekada rua nia laran. Nune’e mós, país sira hanesan Vietname, Kambódia, no Xina reprezenta ezemplu susesu kona-ba oinsá pobreza absoluta bele elimina iha laran dekada rua. Tanba ne’e, maske ho limitasaun sira ne’ebé iha, atinje no sustenta nível kresimentu médiu-aas ba tempu naruk kontinua sai medida importante ida atu redús pobreza. Maibé, importante atu nota katak kresimentu ekonómiku mesak sei labele redús pobreza no aumenta kualidade moris ema nian. Ida-ne’e presiza lao hamutuk ho espansaun servisu sosiál sira no hadia kualidade servisu públiku sira hanesan saúde, edukasaun, polítika protesaun sosiál, no área sira seluk. Ho nune’e, Timor-Leste presiza iha aspirasaun aas liu atu atinje nível kresimentu ne’ebé aas liu kompara ho nível atuál.

Segundu, atu materializa aspirasaun ida-ne’e, laiha dalan ida ne’ebé sustentável, inkluzivu no ekitativu liu duké diversifikasaun ekonomia. Iha kontestu ekonomia nian, diversifikasaun ekonomia refere ba mudansa iha estrutura ekonomia Timor-Leste nian, hosi estrutura ida ne’ebé depende ba injesaun osan hosi fundu petróleu liu hosi despeza anuál estadu nian hodi estimula kresimentu ekonómiku, ba estrutura kresimentu ida ne’ebé dudu hosi produtividade iha setór reál sira, hanesan agrikultura, manufatura, indústria ospitalidade, servisu, no setór sira seluk. Kresimentu iha setór sira ne’e tenke aas liu hosi setór administrasaun públika atu ninia efeitu ba redusaun pobreza mós aas liu – growth elasticity to poverty. Dadus empíriku iha nível internasionál konfirma katak kresimentu agrikultura nian kada porsentu ida (1%) bele hatun pobreza iha porsentu rua (2%). Esperiénsia hosi país sira seluk mós hatudu katak espansaun iha setór manufatura iha efeitu multiplikadór aas ba atividade ekonomia sira seluk, no, tanba ne’e, iha efeitu boot ba redusaun pobreza. Hanesan mós ho setór agrikultura, kresimentu kada porsentu ida (1%) hosi setór manufatureira bele redús pobreza entre 2% no 2.5%. Ida ne’e tanba setór refere, tradisionalmente, absorve traballadór barak liu no oferese saláriu di’ak liu. Iha literatura dezenvolvimentu ekonomia nian, setór manufatura dala barak konsidera hanesan katalizadór ba transformasaun ekonomia no industrializasaun.

Dezenvolvimentu setór sira ne’e ezije la’ós de’it investimentu hosi setór públiku; maibé mós ezije kapasidade di’ak hosi setór privadu, grupu kooperativa sira, no uma-kain sira iha rai-laran. Setór privadu iha kontestu ida-ne’e la’ós refere de’it ba empreza boot ho kapitál aas ne’ebé mai hosi rai-li’ur; importante liu mak empreza ka grupu kooperativa sira ne’ebé tama iha kategoría mikro, ki’ik no médiu iha rai-laran. Iha rejiaun ASEAN, empreza mikro, ki’ik no médiu sira kontribui entre 40% no 50% hosi PIB rejionál, no entre 60% no 80% hosi empregu. Ho nune’e, MSMEs sai elementu xave ida ba kresimentu ekonómiku, kriasaun empregu, no aumentu rendimentu ema no uma-kain nian. Iha tempu hanesan, intervensaun setór públiku tenke sai estratéjiku liu. Intervensaun sira hosi setór públiku labele kria fali distorsaun ba estrutura insentivu iha merkadu, ka aumenta tan kustu ba setór privadu. Intervensaun setór públiku tenke mai hosi kuadramentu pensamentu ida katak nia objetivu mak fasilita no apoia setór privadu atu krese. Iha ámbitu ida-ne’e, investimentu iha infraestrutura no konetividade sai esensiál. Maske infraestrutura kobre aspetu oioin, iha kontestu diversifikasaun ekonomia nian, esensiál liu mak infraestrutura sira ne’ebé bele fasilita atividade iha setór agrikultura, turizmu, no hamenus kustu atividade negósiu nian. Nune’e mós, presiza iha aliñamentu entre polítika formasaun profisionál no nesesidade merkadu traballu rai-laran nian.

Hosi elementu sira ne’e hotu, kualidade governasaun mak fatór xave. Ida ne’e refere ba kapasidade estadu nian atu formula no implementa polítika públika iha área dezenvolvimentu ekonomia nian, no jere rekursu tomak hodi atinje aspirasaun koletivu sosiedade nian. Atu atinje nível kresimentu ne’ebé aas iha tempu naruk nia laran, Timor-Leste presiza kapasidade governasaun ne’ebé forte. Kualidade governasaun mós signifika katak órgaun estadu tomak tenke bele formula polítika públika ne’ebé koerente, tau ema hanesan sentru hosi dezenvolvimentu, no komprende kresimentu ekonómiku hanesan meiu ida hodi hadia povu nia moris. Ida-ne’e ezije lideransa polítika atu formula polítika públika ne’ebé prudente liu, no reorienta insentivu iha merkadu hosi atividade konsumtiva ba atividade produtiva. Ikus liu, ida-ne’e mós ezije kapasidade birokrásia Estadu nian atu ezekuta no implementa polítika públika sira ho efisiénsia no efikásia. Laiha kondisaun sira ne’e, susar tebes atu materializa mehi kresimentu ekonómiku, no Timor-Leste sei kontinua moris iha estagnasaun ekonomia nia laran, ne’ebé sei fó todan liután ba dezafiu estruturál oioin ne’ebé nasaun ne’e enfrenta hela.

Konkluzaun

Kresimentu ekonómiku la’ós sasukat direta ba kualidade moris ema nian. Maibé, hanesan sasukat makroekonomia nian, ida-ne’e hatudu kapasidade ekonomia ida atu prodús rikusoin foun iha sosiedade. Iha kontestu dezenvolvimentu ema nian, kresimentu ekonómiku iha relasaun pozitivu ho melloramentu bem-estar no sai hanesan instrumentu prinsipál atu atinje sustentabilidade fiskál, kriasaun empregu, no redusaun pobreza. Ba Timor-Leste, ho nível kresimentu baixu ka estagnasaun ekonomia atuál, sei difísil tebes atu atinje objetivu dezenvolvimentu sira seluk, hanesan sustentabilidade fiskál, kriasaun empregu, eliminasaun pobreza absoluta, no haklot disparidade dezenvolvimentu entre Timor-Leste no membru ASEAN sira seluk.

Autór nu’udar analista polítika públika Timor-Leste nian.

Artigu ida-ne’e nu’udar opiniaun pesoál ida, no la refleta opiniaun ka pozisaun instituisaun ruma ne’ebé autór afilia ka hola parte.

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!