DILI, 08 setembru 2020 (TATOLI)-Ministru Justisa (MJ), Manuel Cárceres da Costa, prefere halo revizaun ba lei atribuisaun nasionalidade ba ema estranjeiru tanba durante ne’e, tuir nia, seidauk rigorozu ho didi’ak.
Notísia Relevante : Ema estranjeiru na’in-1.020 sai sidadaun Timor
Manuel Cárceres hateten, Ministériu Justisa tau ona prioridade iha pakote ba reforma setór judisiáriu nian sei halo mós revizaun ba lei nasionalidade.
“Alvu husi alterasaun ne’e atu tau tan rekizitu ne’ebé bele forte no rigorozu uitoan hodi nune’e ita bele kontrola di’ak liu tan ba atribuisaun nasionalidade,” afirma Ministru Manuel Cárceres da Costa, hodi responde Agência Tatoli iha Palaçio do Governo, segunda (07/09).
Nia konsidera durante ne’e prosesu no rekizitu sira atu admite ema estranjeiru hodi atribui nasionalidade tuir lei no prosedimentu ne’ebé iha maibé ladún forte nune’e ema estranjeiru fasil atu hetan nasionalidade. Tanba ne’e presiza hametin rekizitu no prosedimentu sira-ne’e.
Regulamentu ba nasionalidade nu’udar impozisaun husi lei nasionalidade, no sai ona nu’udar objetu ba Estudu no diskusaun oioin no aprofunda entre elementu barak iha ministériu.
Faze implementasaun lei nasionalidade nu’udar pontu finál ba lejizlasaun ne’ebé permite atu hahú prosesu sira kona-ba atribui nasionalidade ba ema-estranjeiru sira ne’ebé husu ba autoridade Timór.
Regulamentu ba lei nasionalidade nu’udar diploma legál ne’ebé permite atu implementa lei nasionalidade n.º 9/2002, 5 novembru, no lei ida-ne’e haree kona-ba norma hirak ne’ebé tau iha artigu 3.º konstituisaun repúblika demokrátika Timor-Leste.
Liuhosi artigu sira ne’ebé integra iha kapítulu sira, atu regula liuliu, kona-ba dokumentu hirak ne’ebé presiza atu instrui prosesu, prosesu administrativu hodi adkiri, lakon no rejista nasionalidade Timorense.
Prosesu sira hala’o ho ekilíbriu no simples, bazeia ba realidade, no garante ema-interesadu sira-nia direitu ba nasionalidade Timorense lahó hadook hosi norma konstituisaun nian nein lei.
Lei nasionalidade ne’e rasik ho nia kompozisaun jerál iha kapítulu V kompostu husi kapítulu I ko’alia kona-ba atribuisaun nasionalidade, kapítulu II adkiri nasionalidade, kapítulu III lakon nasionalidade, kapítulu IV rejistu nasionalidade no kapítulu V Dispozisaun komún husi kapítulu sira-ne’e hamutuk artigu 39.
“Ha’u hanoin nesesáriu atu halo revizaun ba artigu rua husi lei ne’e hanesan iha artigu ba atribuisaun nasionalidade por kazamentu ho naturalizasaun,” hateten Manuel Cárceres
Nia afirma, vantajen husi polítika lejizlativa hodi halo reformulasaun ne’e mak sei poupa rikusoin tanba iha konstituisaun artigu 54 hatete so timoroan de’it mak hetan rikusoin metin iha fatin, maibé ema estranjeiru hetan nasionalidade direitu mós ba ida ne’e.
“Hetan sai nasionalidade bele tama partidu polítiku hodi sai polítiku, bele sai ukun-nain no direitu sira seluk tan, tanba ne’e presiza tau rekizitu forte,” afirma Ministru Manuel Cárceres
Jornalista : Nelson de Sousa
Editór : Francisco Simões




