iklan

AILEU, MUNISÍPIU

Kampaña prevensaun fase liman, iha área rural laiha kanalizasaun bee-moos

Kampaña prevensaun fase liman, iha área rural laiha kanalizasaun bee-moos

Espoza Prezidente Repúblika Demokrátika Timor-Leste (RDTL), Cidalia Lopes Nobre Mouzinho Guterres. Foto mídia PR

AILEU, 15 outubru 2020 (TATOLI)–Espoza Prezidente Repúblika, Cidália Mouzinho Nobre Guterres, hatete iha kampaña prevensaun fase liman ho bee sulin maibé iha área rurál seidauk iha kanalizasaun bee-moos.

Notisia relevante: Plan Internasional iha kompromísiu atu empodera feto rurál

“Iha área rurál seidauk iha kanalizasaun bee-moos ba komunidade sira maske iha ona kampañia fase liman ho bee sulin,” Espoza Prezidente Repúblika hato’o nia intervensaun iha ámbitu selebrasaun Loron Internasionál Feto Rurál ne’ebé hala’o iha Postu Administrativu Laulara, Munisípiu Aileu, kinta ne’e.

Nia hateten, ema uza fasiliadde máskara maibé menus rendimentu hodi sosa máskara no hand sanitizer tanba buat hirak ne’e hotu nu’udar asuntu importante ba ema hotu-hotu hodi halo reflesaun.

“Ha’u no karik ita hotu rekuñese hodi esforsu entidade hotu-hotu nian liuliu ita-nia Estadu RDTL hodi foti medida prevensaun ida-ne’ebé forte no rigór hodi laiha transmisaun ba komunidade iha ita-nia rai doben Timor-Leste. Ba ida-ne’e, ha’u reprezenta feto no labarik feto sira hakarak hato’o ami-nia apresiasaun boot tebes,” Cidália hateten.

Aleinde ida-ne’e, Atuál Embaixadora Plan Internasionál Iha Timor-Leste ne’e hateten tema mundiál mós bele responde ba fenomena mudansa klimátika ne’ebé fó impaktu maka’as ba seguransa ai-han no moris komunidade sira mak subrevive hosi setór agrikultura.

Tuir nia, feto nu’udar ajente ida-ne’ebé lidera setór agríkula ho knaar espesífiku iha jestaun ba rekursu hanesan rai, bee, ai-horis, no servisu doméstika hodi asegura nutrisaun di’ak ba família uma laran maibé dala barak sosiedade ignora no la hetan valorizasaun ba servisu sira-ne’e.

Hanesan ezemplu, tuir nia, lakunas pagamentu salariál iha área rurál entre mane no feto sei iha diferensa 40% tanba númeru ne’e la fó vantajén ba feto rurál atu hadi’a kualidade moris hodi atinji prosperiedade.

Tuir estimasaun ekonómiku, husi ONU, espoza PR argumenta katak se feto iha área rurál hetan asesu hanesan ho mane ba fasilidade agríkula no informasaun tékniku, edukasaun, no merkadu, mak produsaun agrikultura sa’e no ema hamlaha iha mundu sei redús to’o rihun 100-150.

“Hosi dadus ohin temi ona mai ita ba haree hamutuk realidade no kontestu Timor-Leste nian. Dadus sensu uma kain 2015, hatudu katak 49,2% populasaun feto, maiória hela iha área rurál no servisu nu’udar to’os na’in no dependénsia ba setór agrikultura. Maibé sei iha lakuna jeneru iha setór ne’e,” nia esplika.

Kondisaun ida-ne’e, nia haktuir iha korelasaun ho fatór balu mak hanesan tuir mai ne’e, primeiru mak to’os na’in feto seidauk hetan atendimentu másimu hosi tékniku estensionista, kompara ho mane sira tanba númeru estensionista feto ema na’in 49, kompara ho mane 400.

Tuir nia, numeru estensionista feto kiik liu no menus sensibilidade jeneru hosi estensionista mane fó impaktu makaas ba transferénsia informasaun ba feto toos na’in tanba feto to’os na’in, sosialmente no barak liu la konfortavél ko’alia no servisu hamutuk ho estensionista mane.

“Hafoin ida-ne’e, knaar no desizaun iha setór agríkola sei hetan obstaklu hosi norma sosiál no kulturál ne’ebé mak sei eziste iha sosiedade nia le’et hodi la permite feto no feto faluk atu hetan eransa ba rai nu’udar kapitál ba dezenvolvimentu ekonómia familiar,” nia hateten.

Jornalista: Osória Marques

Editór: Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!