iklan

NASIONÁL, HEADLINE, KAPITÁL

Uma-kain afetadu 130 husu Governu esplika mapamentu planu rekonstrusaun Aeroportu

Uma-kain afetadu 130 husu Governu esplika mapamentu planu rekonstrusaun Aeroportu

Komunidade afetadu konstrusaun Aeroportu Internasional Prezidente Nicolau Lobato, Comoro, Dili. Imajen TATOLI/Florêncio Miranda Ximenes

DILI, 24 juñu 2021 (TATOLI)Uma-kain afetadu hamutuk 130 hosi aldeia haat hanesan Beto-tasi, Naroman, Anin-fuik no Loron matan, husu ba Governu liuhosi liña ministeriál atu esplika mapamentu planu rekonstrusaun Aeroportu Internasionál Prezidente Nicolau Lobato, Comoro, Dili.

Portavóz komunidade afetadu iha suku Madohi, postu administrativu Don Aleixo, munisípiu Dili, Octávio da Costa, konsidera mapeamentu ne’ebé Governu fó sai la tuir deklarasaun ne’ebé komunidade sira submete no hamosu konfuzaun entre autoridade lokál no komunidade afetada sira.

“Ami komunidade afetada hosi aldeia haat, husu ba autoridade kompetente ka liña ministeriál ne’ebé asina iha lista mapa publikasaun, atu marka prezensa direta iha ami-nia aldeia laran hodi justifika no klarifika ba komunidade afetadu sira tanba mapa publikasaun refere hamosu problema,”  Portavóz ne’e afirma liuhosi konferénsia imprensa iha sede aldeia Beto-tasi, suku Madohi, Dili, kinta ne’e.

Bazeia ba públikasaun mapa, iha totál uma-kain 130 mak afetadu, ne’ebé hosi totál ne’e, 45% tama iha lista disputa, kompostu hosi Aldeia Beto-tasi iha 54 no Anin-fuik lima, ho totál rai ektare 11 resin.

Rai ho kategoria disputa iha tipu rua, ida disputa ho Estadu totál 57 no disputa entre komunidade ho komunidade, iha rua ne’ebé pertense ba aldeia Beto-tasi.

“Governu liuhosi ekipa ministeriál presiza halo sosializasaun ba mapamentu disputa rai atu abitante afatadu sira bele hatene prosesu tanba mapamentu iha irregularidade barak iha prosesu atendimentu administrativu inklui laiha koordenasaun,” nia akresenta.

Lei númeru 13/2017 ne’ebé promulga no publika ona iha Jornal da República, iha artigu 21, alinea b esplika katak rai ne’ebé abitante hela sein problema ruma to’o 31 dezembru 1998, bele sai Uso Capião espesiál, katak iha direitu ba rai refere tanba rai-na’in antigu sira barak mak sei moris.

Maski nune’e, komunidade aldeia haat ne’ebé afetadu, prontu koopera ho Estadu relasiona ho planu konstrusaun Aeroportu Comoro tanba atu kontribui ba dezenvolvimentu nasionál.

“Nu’udar sidadaun, ita iha obrigasaun atu kumpre, maibé Estadu mós iha dever atu prepara kondisaun sira ne’ebé dignu tuir Konstituisaun artigu 54 kona-ba Direitu ba propriedade privadu, ne’ebé sita katak atu hetan eh hasai ema ida nia propriedade privada hodi halo ba uzu públiku, tenke selu indeminizasaun loloos ba sidadaun, tuir lei haruka,” nia subliña.

Jornalista : Florêncio Miranda Ximenes

Editora      : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!