iklan

EDUKASAUN, HEADLINE

INCT selebra ona kontratu ho grupu peskizadór 12

INCT selebra ona kontratu ho grupu peskizadór 12

Ilustrasaun peskiza sientifika. Imajen/Espesiál

DILI, 10 maiu 2022 (TATOLI)–Institutu Nasionál Siénsia no Teknolojia (INCT), tersa ne’e, selebra ona kontratu ho grupu peskizadór atu hahú atividade peskiza iha territóriu nasionál durante fulan-neen iha tinan ne’e.

“Ami konvida grupu hamutuk 12 atu asina kontratu atubele atribui fundu ba sira hodi bele hala’o atividade peskiza tuir oráriu ne’ebé ami marka ona, hahú hosi fulan ida-ne’e to’o novembru tinan ikus,” Vise-Prezidente Konsellu Ezekutivu INCTL, Valentim Ximenes, informa iha salaun JL Vila, Fatuhada, tersa ne’e.

Atividade peskiza sientífiku ne’e sei halo barak liu iha área ekonomia no agrikultura, tuir mai edukasaun, infraestrutura teknolojia no inovasaun, enkuantu saúde tinan ne’e oituan.

Vise-Prezidente Konsellu Ezekutivu dehan, sira ne’ebé liu ona iha prosesu tanba prienxe rekizitu, ne’ebé kada tinan INCT nu’udar institutu ne’ebé promove siénsia no teknolojia bele fornese fundu ba peskizadór sira.

“INCT orgullu tanba tinan ne’e peskizadór sira mesak doutoramentu maka koordena atividade ne’e, karik ho sira-nia intensaun prontu envolve-an iha atividade peskiza ne’e hodi garante servisu profisionál atu prodús rezultadu peskiza sientífiku ida ho kualidade liután, tanba rezultadu peskiza sei halo aprezentasaun hafoin sei entrega filafali ba munisípiu ne’ebe peskizadór sira halo peskiza,” nia akresenta.

Notísia relevante: INCT deside Grupu 12 sei hala’o peskiza sientifiku iha territóriu nasionál

Aleinde ne’e, Ezekutivu institutu otimista katak atividade peskiza sei hatudu rezultadu di’ak tanba mesak ema ho esperiénsia no koñesimentu kle’an, ho grau akadémiku sufisiente atu prodús rezultadu di’ak iha prosesu peskiza nia laran.

Orsamentu atu apoiu atividade peskiza sientífiku durante fulan-neen prevee ho montante $75.000, ne’ebé kada grupu sei hetan fundu $5.000 atu realiza program ne’e.

“Ha’u hatene osan ne’ebé prevee atu apoiu grupu peskizadór sira ba tinan ne’e kiik tanba bazeia ba Orsamentu Jerál Estadu, INCT hetan orsamentu kiik, maibé ba tinan oin mai ami sei haree atu fundu ne’ebé ita prevee sei la hanesan ho tinan ne’e. Institutu sei halo selesaun ba atividade peskiza ne’ebé realiza iha territóriu Timór, ba sira ne’ebé halo peskiza iha rejiaun sei hetan fundu boot liu no ba sira iha Dili sei hetan $5.000, enkuantu sira seluk ne’ebé halo iha munisípiu ida sei aumenta,” nia tenik.

Biban ne’e, Vise-Prezidente Konsellu Ezekutivu institutu enkoraja grupu peskizadór 12 atu serbisu ho di’ak, responsabilidade no sériu, nune’e bele fornese informasaun di’ak ba Governu hahú hosi postu administrativu, munisípiu no nasionál, atu hadi’a polítika iha nasaun ne’e hodi inova teknolojia liuhosi dezenvolvimentu.

Iha biban hanesan, Peskizadór prinsipál, Acácio Cardoso Amaral, hateten, peskiza ne’ebé sei halo foku liu ba área saúde, atu buka hatene problema moras lumbriga ne’ebé hanaran ‘Fasciola hepatika’, ne’ebé afeta ba animál barak inklui ema.

“Ami-nia investigasaun agora ne’e oinsá atu haree ninia implikasaun bainhira hada’et ba karau Timór. Ami hakarak hatene ninia volume hada’et iha nível nasionál,” nia tenik.

Tuir peskizadór ne’e molok atu foti tópiku ka matéria, sira halo ona estudu prelimináriu sira atu hatene ninia grau afeta ba karau Timór, hafoin kuandu halo ona peskiza mak foin bele foti konkluzaun.

“Ha’u haree ninia risku ne’e sempre iha, agora atu hatene risku ne’e boot ka kama’an tenke liu hosi prosesu peskiza lai maka ita foin bele foti ninia konkluzaun. Lumbriga gosta bela iha bee sira no bainhira nia dolar sai sempre gosta hela iha modo tahan hanesan kanko no agriaun. Agora planta sira ne’e ikus mai ema no karau mak han. Tanba ne’e maka sira deside ona sei hala’o peskiza iha munisípiu Manufahi, Baucau Bobonaro no suku neen,” nia dehan.

Atuál Prezidente Institutu Politékniku Betano (IPB) ne’e realsa liután katak maski sira iha interese boot atu hala’o peskiza sientífiku, maibé orsamentu ba apoiu programa ne’e maka limitadu, kada grupu hetan $5.000.

“Akadémiku ninia knaar maka atu halo peskiza, ne’ebé IPB agradese ba INCT fó ona osan naton hodi fasilita buat balun loos ona. Tanba atu haree ba osan ho montante kiik hanesan ne’e ema sei la halo buat ida,” nia tenik.

Jornalista : Tomé Amado

Editora      : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!