OÉ-CUSSE, 18 juñu 2022 (TATOLI) – Ministru Prezidénsia Konsellu Ministru, Fidelis Manuel Leite Magalhães, konsidera Rejiaun Administrativa Espesiál Oé-Cusse Ambeno (RAEOA), no Zona Ekonómia Espesiál Sosi’al Mekadu Timor-Leste (ZEESM-TL) sai referénsia ba dezenvolvimentu nasionál.
Ministru Prezidente Konsellu Ministru, Fidelis Manuel Leite Magalhães, informa nia afirmasaun ne’e bainhira sai oradór prinsipál iha selebrasaun loron aniversáriu RAEOA-ZEESM TL ba tinan ualu (8), iha sábadu ne’e ho tópiku, ‘Polítika Nasionál Dezenvolvimentu Rejiaun Espesiál Administrativa no merkadu sira’.
Fidelis, hateten, ZEESM iha Oé-Cusse hamosu diskusaun públiku no dezintendimentu, inklui manipulasaun informasaun, maibé ideia ida-ne’ebé bainhira, Mari Alkatiri, inísia hetan apoia forte hosi líder nasionál sira hotu.
“Entaun ho ida-ne’e Oé-Cusse sai hanesan modelu ida-ne’ebé maka ita hahú depois iha Timor-Leste haree no halo tuir ideia ne’ebé maka implementa ona, atu habelar liután fatin seluk ho polu dezenvolvimentu sira-seluk, tanba Oé-Cusse ne’e hanesan referénsia ona,” Fidelis Magalhães hateten.
Nia katak, iha 2014, Governu sentrál hatuur Oé-Cusse, nu’udar estratéjiku nasionál ida ba diversifikasaun ekonómia ho nia administrasaun mós hanesan aprova atu atinje objetivu sira ba kresimentu ekonómia no dezenvolvimentu sosiál.
Alende ne’e, Oé-Cusse la’ós atu sai modelu dezenvolvimentu, maibé atu sai hanesan dalan-ida ne’ebé mak sei lori Timor-Leste atubele integra liután iha dezenvolvimentu rejionál iha Ázia Pasífiku nian, atu dudu no aumenta mekanizmu foun, di’ak liután ba iha dezenvolvimentu rejionál.
“Ita haree ho hanoin iha altura ne’ebá, Oé-Cusse mós sei loke dalan ba integrasaun ne’ebé di’akliu Timor-Leste ba iha ASEAN, nomoos ho Oé-Cusse ita sei aproveita ita-nia integrasaun hosi rai laran ba rai-li’ur iha forum Xina no CPLP iha Makau, entaun hirak-ne’e vizaun mehi ne’ebé dook,” nia katak.
Tuir nia, ne’e hatudu maske gasta osan barak, invez dudu ekonomia diversifika no espíritu kada setór privadu nian bele asesu iha polítika fiskál nian.
“Agora medida hirak-ne’e, ha’u konklui katak ZEESM hatudu ezemplu iha oin ba ita-nia tentativa sira atu halo liuhosi diversifikasaun ekonómika nomoos atu halo modelu ida-ne’ebé foun iha ita-nia dezenvolvimentu,” nia katak.
Prezidente Autoridade RAEOA, Arsénio Paixão Bano, agradese ba Governu tanba hili Oé-Cusse atu implementa zona ekonomia ho autónomu espesiál no administrativamente.
“Nu’udar Oé-Cusse orgullu, tanba antes ne’e distritu ida ki’iak tebes iha Timor-Leste, maibé depois muda ba rejiaun hahú ho dezafiu foun, maibé la sente ohin kompletu tinan ualu, saida mak ita haree kontrusaun ba setór hotu-hotu kontinua la’o hanesan bee-moos, eletrisidade Estrada, nune’e mós harii fasilidade ba saúde no edukasaun ho objetivu atu hasai povu Oé-Cusse hosi izolamentu,” nia orgullu.
Jornalista : Abílio Elo Nini
Editór : Evaristo Soares Martins