DILI, 05 jullu 2022 (TATOLI)–Ministru Koordenadór Asuntu Ekonómiku (MKAE), Joaquim Amaral, informa, Sekretariadu Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK), Prezidente grupu traballu Timor-Leste nian ba adezaun, sei vizita Timor-Leste durante loron hitu, hosi loron 10 to’o 17 jullu tinan ne’e.
“Períodu vizita ne’e sei hasoru órgaun soberanu Timor nian, ho setór hotu-hotu ne’ebé envolve hanesan setór privadu sira hodi rona sira-nia apoiu no fahe mós informasaun kona-ba progresu sira ne’ebé ita-nia Prezidente grupu traballu serbisu fó apoiu boot ba iha adezaun atubele atualiza servisu sira ne’ebé iha,” Ministru hateten, hafoin relata serbisu ba Primeiru-Ministru, Taur Matan Ruak, iha Palásiu Governu, tersa ne’e.
Notísia relevante: MKAE aprezenta progresu adezaun OMK ba KM
Vizita ne’e sei realiza akompaña ho konferénsia ida, ne’ebé sei halo hamutuk ho Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku (ASEAN), ne’ebé envolve péritu sira atu fahe hanoin kona-ba serbisu adezaun Timor-Leste nian inklui esperiénsia rasik, tanba esperiénsia sira mak bele hariku liután Timor-Leste nia rekoñesimentu hanesan Estadu atu lori polítika esterna prosesu adezaun Timor-Leste ba iha adezaun mundiál komérsiu.
Aleinde ne’e, posibilidade selebra asinatura protokolu negosiasaun bilaterál Timor-Leste ho país sira ne’ebé konkorda malu ona taka ita-nia negosiasaun bilaterál.
“País rua mak ita konsege formalmente anúnsia, konklui ita-nia negosiasaun bilaterál ba merkadu sasán ho servisu mak hanesan Austrália no Nova Zelándia. Ita hein katak buat hotu la’o tuir kalendáriu, nune’e ita bele asina durante vizita,” nia otimista.
Vantajen Timor-Leste adere ba OMK maka Timor-Leste nu’udar país kiik nune’e mós hanesan Least-Developed Countries (LDC) presiza mós atu partisipa iha OMK ninia sistema.
“Ezemplu ita-nia produtu ne’ebé atu lori sai ba rai-li’ur iha difikuldade bilateralmente ho país membru sira, ita bele menus iha organizasaun boot ida bele proteje ita kuandu ita lori ba Tribunál Arbitrazen atu proteje ita-nia direitu, nune’e mós ita bele esporta sasán. Tanba ne’e, di’ak liu ita integra iha sistema komérsiu internasionál hodi bele ajuda ita, nune’e iha situasaun difisil ita bele iha asesu atubele hetan direitu tratamentu komérsiu ne’ebé hanesan ho país sira seluk ne’ebé iha liu kbiit orsamentu no ekonómiku,” nia esplika.
Timor-Leste iha intensaun atu sai membru OMK iha tinan 2015, agora tinan hitu ona no sei serbisu maka’as hela atu kumpre rekezitu sira ne’ebé OMK fó ba kada Estadu membru ne’ebé atu sai tenki liuhosi dalan sira ne’e hanesan mós ita tama ASEAN fó kritéria ba ita no ita tenki kumpre.
Kuandu Timor-Leste kumpre kritéria ba OMK, maka presiza kumpre ona kritéria iha pilár ekonomia nian iha ASEAN. OMK daudaun ne’e iha ona membru na’in-164.
“Tuir kalendáriu ne’ebé ita konsege hetan konkordánsia ho OMK, bainhira kumpre ona rekezitu hotu, tinan oin bele sai membru OMK. Tanba ne’e maka kalendáriu ne’ebé fó ba ita, ita sei iha enkontru grupu traballu dala-lima, daudaun ita kumpre ona dala-tolu no sei hela dala-rua tan, planeia ona setembru 2022sei hala’o ba dala-haat,” nia dehan.
Jornalista : Antónia Gusmão
Editora : Julia Chatarina




