iklan

NASIONÁL, HEADLINE, LEI, POLÍTIKA

SEAK seidauk bele kriminaliza ema ne’ebé imita dezeñu tais

SEAK seidauk bele kriminaliza ema ne’ebé imita dezeñu tais

Tais Timor. Imajen Tatoli/Egas Cristóvão

DILI, 19 janeiru 2023 (TATOLI) – Sekretáriu Estadu Arte no Kultura (SEAK), Teófilo Caldas, hateten SEAK seidauk bele denúnsia atu kriminozu, liuliu ba ema ka loja ne’ebé imita dezeñu tais tanba Kódigu Direitu ba Autór no Direitu Koneksu sira seidauk tama ein vigór.

Governante ne’e relembra katak Kódigu Direitu ba Autór promulga tiha ona hosi Prezidente Repúblika, iha 28 dezembru 2022, no Ministériu Ensinu Superiór Siénsia no Kultura, Ministériu Turizmu, Komérsiu no Indústria no SEAK iha ona planu atu halo sensibilizasaun ba lei ne’e durante loron 180.

“Bainhira sensibilizasaun ne’e hotu ona mak foin bele implementa. Signifika liu tiha loron sensibilizasaun ne’e bele kondena ona ema sira ne’ebé maka falsika ita-nian produtu lokál tanba ne’e proteje autór sira no kondena mós ema seluk ne’ebé mak imita autór sira-nian produtu”, Teófilo Caldas hateten hafoin hasoru malu ho Xefe Ezekutivu, Taur Matan Ruak, iha Palásiu Governu.

Kona-ba imitasaun tais, governante ne’e realsa ekipa bá observa mak loja ka ema ruma konsege falsifika tais ne’e tenki kondena sira “tanba lei ne’e vale ona, maibé provizóriu seidauk bele halo buat ida. Asaun ne’ebé ema sira ne’e halo bele prosesa kuandu lei ne’e vigora ona”.

Ba asuntu ne’e, SEAK mós prepara ona dekretu-lei ida ne’ebé ko’alia espesifikamente kona-ba tais, tanba rejista ona iha UNESCO no Parlamentu Nasionál hasai ona rezolusaun ida, entaun sé maka imita tenke kondena nia ho dekretu-lei ne’e.

“Hanesan membru Governu kumpri de’it lei, labele uza ninia podér sein hakerek iha lei hodi bele kondena ema ida. Tanba ita prosesa ema sira falsifika produtu rai-laran ne’e ba tribunál, ita mak sala tanba lei ne’e sei iha faze sensibilizasaun”, nia konklui.

Diretór-Jerál SEAK, Manuel Smith, hatete ona katak sei kria ekipa ida para identifika loja xineza ne’ebé suspeita ba plájia tais. Nia afirmasaun ne’e iha sekuénsia ezisténsia imajen ne’ebé espalla iha rede sosiál katak xineza kópia tais.

Dirijente esplika mós Kódigu ba Direitu Autór determina ema ida ne’ebé kópia produtu orijinál ba autoria sertifikada ne’e kometa plájiu, sei multa rihun $1 ka $3 no sujeita ba prizaun durante loron 250.

Jornalista: Antónia Gusmão

Editora: Maria Auxiliadora

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!