iklan

HEADLINE, SAÚDE

OMS: Saúde dijitál mak hadia kualidade servisu saúde ba ema

OMS: Saúde dijitál mak hadia kualidade servisu saúde ba ema

Logotipu OMS. Imajen/espesial

DILI, 22 marsu 2023 (TATOLI) – Diretora Rejionál Organizasaun Mundiál Saúde Aziátiku Poonam Khetrapal Singh, dehan saúde dijitál mak bele hadia kualidade, asesibilidade, bele esforsa no sustentabilidade signifikativu husi servisu saúde ne’ebé foka ba ema.

“Saúde dijitál bele hadia kualidade, asesibilidade, bele esforsa no sustentabilidade ho signifikante husi servisu saúde ne’ebé foka ba ema. Forsa integrál husi teknolojia permite halo buat barak ho defisiénsia no lalais no tuir nian dalan”, Poonam Khetrapal Singh hateten iha komunikadu ne’ebé TATOLI asesu, ohin.

Nia informa, teknolojia dijitál seguru no protejidu iha poténsia atu transforma setór saúde. Ida ne’e fó oportunidade boot atu rezolve problema saúde ho presaun makas liu. Ezemplu, telemedisina, teleradiolojia no teleaprovizionamentu bele koneta no fornese servisu espesializadu husi profesionál saúde sira ba pasiente iha área remota ka susar atu to’o.

“Teknolojia dijitál atu koleta, analiza no dizemina dadus iha nível hotuhotu, ho nune’e mudansa saúde iha populasaun bele identifika no rezolve; teknolojia seguru no protejidu suporta dokumentasaun ba ema nian saúde, empodera sidadaun atu asesu ba servisu saúde ho konfortável liu no permite konsensu bazeadu ba asesu pasiente nian istória ba fornesedór prestasaun servisu atu permite atendimentu personalizadu ho kualidade”, nia afirma.

Saúde dijitál bele aselera tranzisaun servisu kurativu ba kuidadu saúde primáriu bazeadu ba ekosistema, ne’ebé foka ba atendimentu preventivu no promotivu, liuliu ba grupu no individu risku aas sira.

Saúde dijitál mós iha poténsia atu prodúz métodu efisiente no kustu efetivu ba vijilánsia moras no jestaun programa. Saúde dijitál nu’udar pasu dahuluk atu influénsia poténsia boot husi teknolojia avansadu hirak ne’ebé iha hanesan intelijénsia artifisiál, mákina aprendizajen, augmented reality, internet, dadus boot no bioteknolojia.

“Atu atinje ita-nia metas, ita presiza define fila fali ita-nia estratejia no instrumentu ne’ebé ita hili. Ita rekoñese pragamatismu atu dezenvolve kapasidade no rejiliénsia ba iha ita-nia sistema saúde nian laran. Atu atinje ida ne’e, instrumentu ida ne’ebé forte liu mak ita bele influénsia saúde dijitál”, nia reforsa.

OMS Sudeste Aziátiku sai ona sasin ba indexu kobertura servisu ne’ebé aumenta husi 47 iha tinan 2010 ba 61 iha tinan 2019–pasu ba melloramentu ne’e la adekuadu atu atinje indexu kobertura servisu saúde esensiál mínimu ba 80 iha tinan 2030. Iha kontextu protesaun finansiál, enkuantu iha ona redusaun makas iha pobreza iha akuntabilidade ba despeza saúde rasik husi 12.4% iha tinan 2015 to’o kuaze 6% iha tinan 2017, gastu saúde katastrófiku kontinua iha nível hanesan ka aumenta iha nasaun barak liu rejiaun nian.

Uza teknolojia dijitál hanesan maneira lalais ida atu rezolve dezafiu hirak ne’e nasaun foin dezenvolve barak hatudu ona forsa transformativu saúde dijitál atu halo diferensa boot iha eskala populasaun.

Jornalista : Felicidade Ximenes

Editór : Zezito Silva

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!