DILI, 07 juñu 2023 (TATOLI) – Diretór Rejionál Organizasaun Mundial Saúde ba Sudeste Aziátiku, Poonam Khetrapal, hateten loron mundial ai-han seguru mak padraun hodi salva moris.
“Padraun ai-han sira importante tebes hodi fasilita iha komérsiu ai-hán internasional ne’ebé justu no transparente no protesaun saúde konsumidór liuhosi hamenus insidénsia moras ne’ebé hada’et husi ai-hán”, Poonam Khetrapal hateten liuhosi komunikadu ne’ebé TATOLI asesu, ohin.
Nia dehan, tinan-tinan, moras sira ne’ebé hada’et husi ai-hán afeta ema ida iha kada ema na’in-10 ba leten iha mundu tomak. OMS ba Rejiaun Sudeste Asiátiku relata moras hamutuk tokon 150, mate hamutuk 175,000 no tinan moris ajusta tuir dizabilidade ka DALY hamutuk tokon 12 ne’ebé kauza husi moras hada’et husi ai-hán.
“Tan ne’e, padraun ai-han sira ne’ebé operasionál tenke integra seguransa no kualidade ba aspetu hotu iha produsaun no servisu ai-hán nian hodi garantia fornesimentu ai-han sira ne’ebé seguru no saudavél”, nia afirma.
Nia rekorda, komisaun Kodex alimentáriu mak orgaun internasionál ida ba definisaun padraun ho kualidade no ai-han seguru, ne’ebé responsavél ba kolesaun padraun sira ne’ebé rekuñese internasionalmente, kódigu prátika, matadalan no rekomendasaun seluk sira.
“Ida ne’e ezije protesaun saúde konsumidór no garantia prátika di’ak sira iha komérsiu ai-hán nian. Kodex nia padraun sira ajuda importadór sira atu tau fiar ai-hán sira ne’ebé rekomenda ona tuir padraun internasionál no fó garantia ba konsumidór sira produtu sira ne’ebé sira sosa no uza nia seguransa no kualidade”, nia esplika.
Nia hateten, haree ba importánsia padraun ai-han sira nian iha prátika komérsiu ne’ebé justu no iha protesaun saúde konsumidór nian, kampaña Loron Mundial ba Ai-han Seguru 2023 komesa iha tinan ida ne’e ho nia tema “Padraun Ai-han Salva Moris”. Tema ne’e koinside ho aniversáriu Komisaun Kodex alimentarius nian ba dala-60 iha tinan ne’e.
“Ida ne’e enkoraja advogadu ba ai-han seguru sira hotu iha mundu tomak atu foka ba aplika padraun iha aspetu hotu iha produsaun ai-hán nian”, nia subliña.
Nia afirma, estabelesimentu padraun ai-han ida iha nível nasionál presiza esforsu nasionál bazeia ba kontribuisaun husi Governu, indústria ai-hán, komunidade sientífiku no konsumidór sira. Iha rejiaun Sudeste Aziátiku, Bangladesh, Butaun, Índia, Indonézia, Maldivas, Nepal, Tailándia, no Timor-Leste utiliza ona padraun sira Kodex nian hodi haforsa sistéma nasionál sira ba kontrola ai-hán no defini padraun ai-han nasionál sira.
“Ha’u hakarak enfatiza importánsia husi Komité Rejionál Kodex ba ázia ba koordenasaun ne’ebé di’ak liu entre nasaun sira iha rejiaun hodi harmoniza padraun Kodex, no mós enkoraja partisipasaun ativa husi nasaun membru sira ba prosesu definisaun padraun rejionál no globál,”Nia dehan.
Maske nune’e, instituisaun akadémika, organizasaun profisionál, no organizasaun konsumidór sira iha kna’ar atu hala’o hodi promove padraun Kodex no implementa matadalan ba protesaun saúde konsumidór nian. Importante mós nesesidade nasaun sira nian hodi hala’o monitorizsaun no vijilánsia ba moras hada’et husi ai-hán no identifika risku potensiál ba surtu no foti medidas apropriadu hodi mitiga buat hirak ne’e.
“Iha Loron Mundial ba Ai-han Seguru, ha’u fó hanoin fila fali ba hotu katak ai-han seguru e’e ita hotu nia responsabilidade. Husi agrikultór sira no produtór sira to’o vendedór sira no konsumidór sira – ita hotu iha kna’ar ne’ebé presiza hala’o hodi garantia ai-hán ne’ebé seguru. Ha’u mós hakarak foti oportunidade ida ne’e hodi reitera ami-nia komprimisu ne’ebé nafatin kontinua hodi suporta membru estadu sira hodi haforsa sistéma ai-han seguru nasionál tuir padraun, kódigu prátika, matadalan, no rekomendasaun Kodex nian. Hamutuk, hodi haforsa esforsu no garantia katak ai-hán hirak ne’ebé ita konsume ne’e saudavél”, nia konklui.
Jornalista : Felicidade Ximenes
Editór : Zezito Silva





