iklan

Uncategorized

Governu kontinua implementa PED Setór Saúde 2011-2030 garante prestasaun serbisu di’akliu

Governu kontinua implementa PED Setór Saúde 2011-2030 garante prestasaun serbisu di’akliu

Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, Debate Programa IX Governu Konstituisional iha Parlamanetu Nasional. iha Sala Plenáriu PN, tersa (18/07). Imajen Tatoli/Egas Cristovão

DILI, 18 jullu 2023 (TATOLI)—Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanan Gusmão, hateten IX Governu Konstitusionál iha setór saúde sei kontinua implementa Polítika Nasionál Saúde no Planu Estratéjiku Nasionál (PED) Setór Saúde 2011-2030, hodi maximiza esforsu hotu atu bele garante prestasaun serbisu ne’ebé di’akliu.

Notísia Relevante: IX Governu hakarak halo planu integradu infraestrutura ho obra kualidade

“Iha setór saúde, Governu sei kontinua implementa Polítika Nasionál Saúde no Planu Estratéjiku Nasionál Setór Saúde 2011-2030, hodi maximiza esforsu  hotu atu bele garante prestasaun serbisu ne’ebé di’akliu. Nune’e mós, atu loke luan ka jeneraliza asesu ba kuidadu saúde ho kualidade, hodi haktuir didi’ak no beibeik kona-ba efisiénsia, transparénsia no profisionalismu iha jestaun ba rekursu finanseiru, umanu, materiál no lojístiku, ba infraestrutura no ekipamentu,” Xefe Governu ne’e hato’o liuhusi nia intervensaun iha debate programa IX Governu Konstituisionál iha Parlamentu Nasionál, tersa ne’e.

Liuliu, nia dehan, Governu sei garante imediata disponibilidade ba medikamentu ne’ebé nesesáriu iha ospitál no iha sentru saúde, hodi hala’o reforma ba jestaun no administrasaun iha setór da saúde, atu nune’e, iha futuru, direitu fundamental kona-ba protesaun saúde ba sidadaun sira labele sai tan problema.

Garante mellora nutrisaun infantil no liu mós hosi merenda eskolár ne’ebé nutritiva ba labarik sira hotu, garante atu suku hotu-hotu liuliu sira iha área remota bele hetan asesu ba postu saúde ida ho pakote serbisu ne’ebé abranjente, asegura atu sentru saúde komunitáriu iha postu administrativu bele fó atendimentu ba ema moras ho númeru boot-liu.

“Kontinua hadi’a saúde materna no saúde infantil, liuhosi politika abranjente ne’ebé inklui kuidadu preventivu no integradu. Hanesan iha kazu vasinasaun, hadi’a no haluan prestasaun kuidadu médiu iha Ospitál Nasionál Guido Valadares, iha espesialidade oioin, ho tan médicku no tékniku espesializadu, atu bele hahú halo tratamentu ba moras sira-ne’ebé normalmente tenke ba estranjeiru,” nia dehan.

Nune’e, reforma laboratóriu nasionál saúde no banku sangue atu bele hadi’a jestuan serbisu laboratóriu no iha sistema fornesimentu sangue.

Kona-ba infraestrutura, Governu sei kontinua harii no reabilita postu saúde no mós hadi’a sentru saúde komunitáriu no ospitál referénsia, inklui infraestrutura apoiu ne’ebé nesesária no sei kria mós ospitál saúde psikiátrika.

Entretantu, tuir dokumentu programa IX Governu Konstituisionál ne’ebé Agência Tatoli asesu iha programa ba kontinua ho dezenvolvimentu hosi kapitál sosiál ba iha setór saúde nian haktuir Governu sei halo asaun no buka atinje meta sira hanesan tuir mai:

Prestasaun servisu sira saúde primária nian

  1. Garante katak suku sira hotu ne’ebé ho populasaun entre ema 1.500 to’o 2.000, liuliu ne’ebé hela iha área remota sira, bele iha asesu ba Postu Saúde ida ho pakote serbisu sira ne’ebé abranjente;
  2. Asegura katak Sentru Saúde Komunitáriu sira, iha postu administrativu sira, bele garante atendimentu ba ema entre 5.000 to’o 15.000 no iha kapasidade atu jere postu saúde haat (4) iha área jeográfika ida-idak nian;
  3. Aumenta ba 70% taxa feto isin-rua ne’ebé simu kuidadu pré-natál sira, pelumenus dala-haat (4) durante períodu isin-rua;
  4. Aumenta ba 80%, taxa partu sira-ne’ebé hetan asisténsia hosi profisionál Saúde ida;
  5. Aumenta taxa kobertura ba kuidadu sira pós-natál ba 90% durante semana rua dahuluk hafoin partu;
  6.  Kontinua promove esforsu atu hadi’a estadu nutrisaun populasaun nian, ne’ebé foka liu ba bebé ho labarik sira, inklui prevensaun no tratamentu kona-ba falta nutrisaun, nomós liuhosi kampaña sira atu halo mudansa ba komportamentu kona-ba nutrisaun–ne’e nu’udar objetivu ne’ebé bele rezulta hodi redús taxa deznutrisaun (maá-nutrisaun no obesidade), inklui persentajen labarik sira-ne’ebé hetan akompañamentu no monitorizasaun ba sira-nia kresimentu;
  7. Garante 90% imunizasaun hasoru poliomielite (ka moras polio), sarampu, tuberkuloze, difteria (ka moras respirasaun) no epatits B;
  8. Kontinua prepara no implementa planu kona-ba prevensaun ba moras kardíaka (ka, fuan nian), reumátika (ka isin-sin) ho febre reumátika;
  9. Redús impaktu no aumenta konxiensializaun ho prevensaun kona-ba moras hanesan: HIV-SIDA, tuberkuloze, asma (ka dada-iis susar tanba alerjia), malária, dengue, lepra (ka rate);
  10. Kontinua hadi’a asesu ba tratamentu ne’ebé relasiona ho moras iha foru (ka, kampu) psikolójiku no mental;
  11. Reforsa asaun kona-ba promosaun saúde orál no hadi’a servisu odontolójiku sira (katak, kona-ba moras nehan);
  12. Reforsa asaun promosaun saúde okulár no hadi’a servisu oftalmolójiku sira (katak, tratamentu moras matan);
  13. Reforsa asaun kona-ba promosaun saúde ho baze iha ábitu alimentár sira no hadi’a prestasaun servisu sira ba moras kardiovaskulár (ka fuan nian), diabetes (ka mii-midar) ho ipertensaun;
  14. Promove kampaña sira kona-ba saúde jerál ho envolvimentu hosi família, komunidade no eskola sira, liuliu kona-ba prevensaun moras relasiona ho konsumu droga, tabaku, álkool, moras ne’ebé bele tranzmite liuhosi atividade seksuál ho komportamentu seluk-tan ho risku hodi hetan moras kontajioza (ka ne’ebé da’et).

Prestasaun dServisu sira iha saúde ospitalár

  1. Kontinua halo planu, finansia no hala’o prestasaun kuidadu kardíaku no paliativu sira iha Ospitál Nasionál Guido Valadares (HNGV);
  2. Halo planu, finansia no hala’o prestasaun kuidadu onkolójiku sira (ka, kona-ba moras kankru) no renál (ka, kona-ba rins), no mós kuidadu saúde espesializadu sira seluk tan iha Ospitál Nasionál Guido Valadares;
  3. Estabelese serbisu sira ba neurosirurjía iha HNGV;
  4. Aumenta númeru no kualidade ba Médiku no Tékniku espesializadu sira, iha HNGV no Ospitál Referénsia sira, haree ba pakote kompreensivu kuidadu saúde sekundáriu no tersiáriu sira;
  5. Reforsa kondisaun no disponibilidade iha Ospitál Nasionál no iha Ospitál Referénsia sira, atu bele kontinua sai hanesan sentru estájiu sira, ho kualidade ne’ebé di’akliu, ba profisionál saúde hotu-hotu;
  6. Prepara estudu detalladu hodi avalia nesesidade sira País nian no kondisaun finansiamentu nian, atu bele alkansa meta atu harii Ospitál ida, iha kada munisípiu, to’o tinan 2030;
  7. Hamenus transferénsia pasiente sira ba tratamentu médiku iha estranjeiru, liuhosi oferta serbisu sira, ekipamentu, meiu diagnóstiku no médiku espesializadu sira-ne’ebé di’akliu, iha HNGV.
  8. Implementa polítika atu deskonjestiona Ospitál sira ka hamenus númeru pasiente sira, liuhosi mekanizmu ‘haruka fila-fali’ ka halo “kontra referénsia” hosi pasiente ne’ebé presiza kuidadu saúde primáriu ba sentru saúdekKomunitáriu;
  9. Desentraliza kompeténsia administrasaun no jestaun finanseira sira iha Ospitál Referénsia, hodi asegura fortalesimentu institusionál no autonomia di’ak ida kona-ba jestaun no rekursu sira-ne’ebé afeta ba ospitál sira-ne’e;
  10. Reforma Institutu Nasionál Saúde Públika Timor-Leste hodi hadi’a asesu no jestaun servisu laboratóriu nian iha territóriu tomak;
  11. Reforma Banku Sangue nian, hodi jere di’ak-liu sistema fornesimentu raan no troka raan.

Infraestrutura iha setór saúde

  1. Kontinua harii no reabilita postu saúde sira, hodi alkansa meta hanesan postu saúde ida (1) ba suku ida-idak no ba lokalidade ida-idak ho abitante entre ema 1.000 to’o 5.000;
  2. Kontinua reabilita no hasa’e kapasidade (ekipamentu sira, rekursu umanu) iha Sentru Saúde Komunitáriu sira;
  3. Garante katak postu saúde no sentru saúde komunitáriu sira bele hetan ekipamentu no funsiona ho di’ak, inklui aumenta instalasaun/edifísiu sira HNGV nian hodi simu espesialidade adisionál sira tan, no garante akomodasaun ba espesialista sira-ne’ebé mai vizita;
  4. Expande númeru no kualidade hosi ekipamentu médiku sira, inklui fó apoiu no asesu ba téknolojia informasaun nian;
  5. Garante katak 100% hosi edifísiu sira-ne’ebé integra iha servisu nasionál saúde hetan asesu ba eletrisidade, bee-moos no saneamentu bázika;
  6. Garante katak profisionál Saúde ne’ebé hala’o servisu dook hosi sira-nia área rezidénsia, liuliu iha área remota sira, sei iha alojamentu ne’ebé di’ak;
  7. Kontinua reabilita no hasa’e kapasidade téknika iha ospitál referénsia sira, atu bele oferese servisu espesializadu sira seluk tan;
  8. Kontinua aumenta edifísiu servisu sentrál sira iha ministériu saúde, atu bele akomoda ho di’ak ema hirak ne’ebé iha;
  9. Harii Ospitál Saúde Psikiátrika (ba moras mentál).

Jestaun no distribuisaun hosi medikamentu no ekipamentu médiku sira

  1. Kapasita Serbisu Autónomu Medikamentu no Ekipamentu de Saúde (SAMES, I.P), atu bele hala’o prestasaun serbisu sira-ne’ebé di’ak-liu no asegura efisiénsia iha aprovizionamentu no lojístika ba produtu farmaséutiku sira no ba ekipamentu médiku sira ba Servisu Nasionál de Saúde;
  2. Revee sistema jestaun hosi estoke ai-moruk no konsumu médiku nian, hodi garante estoke ida ho pelumenus 20% hosi nesesidade sira iha armajen SAMES nian no pelumenus 10% iha unidade saúde sira;
  3. Hadi’a provizaun no distribuisaun medikamentu ho produtu sira-ne’ebé asosiadu (ka liga ba) iha servisu nasionál saúde tomak, hodi garante seleridade (ka, lalais), efisiénsia, transparénsia no kualidade servisu sira, liuhosi koordenasaun no komunikasaun ida ne’ebé di’ak-liu entre SAMES ho entidade relevante sira;
  4. Reforma institutu nasionál saúde públika Timor-Leste hodi hadi’a jestaun no kontrolu kualidade nian hosi análize klínika no sistema fornesimentu raan;
  5. Revee regulamentasaun no fiskalizasaun ba Farmásia sira no ba fatin sira seluk ne’ebé la espesializadu atu faan medikamentu sira (ka ai-moruk);
  6. Regula prátika sira hodi uza medisina alternativa no komplementár no promove medisina tradisionál timorense.

Emerjénsia médika sira

  1. Garante kualidade ho efisiénsia iha servisu sira emerjénsia nian, hahú hosi liña atendimentu ba to’o seleridade resposta (resposta lalais) ho meiu no profisionál sira-ne’ebé adekuadu ba kazu emerjénsia ida-idak, durante 24 oras loron ida (loron tomak);
  2. Asegura ezisténsia hosi frota transporte emerjénsia ida-ne’ebé sufisiente no apropriada, liuliu ho ambulánsia ho veíkulu multifunsionál sira, ho kapasidade atu dezloka (ka la’o) iha país tomak;
  3. Reforsa kapasidade evakuasaun médika urjente liuhosi meiu aéreu sira hosi fatin sira-ne’ebé dook tebes (área remota sira) no defisil atu hetan asesu dalan (estarda) hosi rai.

Jestaun ho administrasaun iha setór saúde

  1. Implementa Planu Estratéjiku Nasionál Setór Saúde 2011-2030;
  2. Haree di’ak fali no hadi’a estrutura sistema nasionál saúde nian, inklui nia organizasaun, rekursu ho kapasidade téknika, hodi hadi’a prestasaun servisu sira integradu, no hadi’a mós sistema planeamentu, monitorizasaun, avaliasaun no rekolla indikadór sira;
  3. Hadi’a sistema finansiamentu ho jestaun kona-ba rekursu finanseiru, lojístiku, materiál ho ekipamentu no infraestrutura sira setór saúde nian;
  4. Dezenvolve no operasionaliza planu ida ba otimizasaun rekursu materiál no umanu sira, inklui formasaun, kapasitasaun ho avaliasaun kona-ba dezempeñu, hodi hadi’a kondisaun ijiene no asetizasaun (ka esterilizasaun) hosi edifísiu hotu-hotu, iha ne’ebé halo prestasaun serbisu saúde primária no ospitalár sira;
  5. Implementa levantamentu kona-ba sira hodi hadi’a unidades sanitária, iha edifísiu sira iha ne’ebé hala’o prestasaun serbisu saúde primária no ospitalár sira;
  6. Kontinua dezenvolve esforsu sira kona-ba desentralizasaun serbisu sira saúde nian, liuhosi koordenasaun di’ak liután ho Ministériu Administrasaun Estatál no instituisaun relevante sira;
  7. Dezenvolve no implementa padraun saúde sira-ne’ebé apropriadu no seguransa iha servisu, iha instituisaun Estadu tomak nian;
  8. Implementa regulamentasaun tomak kona-ba prestasaun servisu sira, hosi unidade privada saúde nian sira, tuir sistema públiku saúde nian;
  9. Hadi’a sistema informasaun saúde sira-nian, atu bele halibur informasaun klínika kona-ba utente ida-idak, iha rejistu ida de’it, hodi permite halo laiais konsulta no mós preskrisaun eletrónika ba medikamentu sira ho utilizasaun husi meiu komplementár diagnóstiku sira-nian, ho objetivu halo hamutuk rejistu saúde eletróniku ida de’it ba sidadaun hotu-hotu.

Rekursu umanu saúde nian

  1. Kontinua kria kondisaun atu postu saúde hotu-hotu bele iha médiku ida (1), enfermeiru rua (2) no parteira rua (2);
  2. Kontinua kria kondisaun atu aldeia hotu-hotu, iha fatin sira-ne’ebé la’o liu oras ida hodi to’o iha postu saúde, bele iha asesu ba profisionál saúde ida-ne’ebé kompetente;
  3. Kontinua kapasita Institutu Nasionál Saúde Públika Timor-Leste, hodi garante kualidade ensinu, investigasaun no peskiza iha saúde no hadi’a supervizaun ba instituisaun formasaun iha setór ne’e;
  4. Halo parseria ho instituisaun ensinu superiór no Ministériu Ensinu Superiór no Siénsia, hare’e fali kurríkulu ba ensinu superiór ne’ebé destina ona ba formasaun profisionál saúde;
  5. Implementa polítika atu garante formasaun akadémika, kualifikasaun profisionál no formasaun kontínua ba profisionál saúde;
  6. Kontinua investe atu hadi’a kompeténsia profisionál no kapasidade téknika ba rekursu umanu no profisionál iha setór saúde, hodi fó formasaun ne’ebé adekuada ba kuadru superior sira, médiu no báziku;
  7. Estimula parseria ho kooperasaun internasionál, hodi forma no kapasita profisionál saúde, hahú hosi profisionál saúde espesializadu to’o tékniku ho rekursu umanu seluk, iha setór saúde (nune’e mós iha área administrasaun, jestaun, finansa, aprovizionamentu no kontabilidade);
  8. Implementa planu kona-ba forsa laborál, kuadru pesoál, regulamentu no padraun ho kódigu konduta ba profisionál iha setór saúde.

Jornalista : Nelson de Sousa

Editór        : Cancio Ximenes

 

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!