DILI, 18 jullu 2023 (TATOLI)-–IX Governu prefere halo reforma ba lejizlativa iha ámbitu konsolida governasaun hodi aposta ba polítika ekonómika ne’ebé bele kontribui ba dezenvolvimentu investimentu privadu no polítika fiskál ne’ebé sei kontribui ba ekilibriu fiskál boot, liuhosi sistema tributária hatama reseita doméstika hodi kaer rejime fiskál kompetitivu nune’e bele atrai investimentu.
“Polítika di’ak ba setór finanseiru mak sei kontribui ba mudansa iha estrutura ekonomia, ne’ebé depende hela ba despeza públika atu lori ba ekonomia sustentável liuhosi aumenta atividade setór privadu, tanba setór ne’e hein de’it projetu Estadu no laiha asesu kréditu no finansiamentu ba prazu naruk ho funan natón. Banku sira ne’ebé iha fó de’it kréditu ba organizasaun internasionál no empreza ne’ebé mai hosi sira-nia rain no ba setór ne’ebé depende liu ba kontratu Governu no investimentu públiku,” Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão, hateten liuhosi diskursu iha abertura diskusaun programa IX Governu Konstitusionál, iha plenária Parlamentu Nasionál, tersa ne’e.
Biban ne’e, PM afirma, iha tinan-lima mai Governu hakarak kria postu traballu ba timor-oan hotu hodi bele redús taxa pobreza mínima ba 10%, liuhosi dezenvolvimentu infraestrutura no dezenvolvimentu ekonómiku.
Ba kestaun dezenvolvimentu setór privadu, Governu sei estabelese Banku Dezenvolvimentu Timor-Leste ho objetivu atu fasilita asesu ba finansiamentu ho tempu naruk, ho taxa juru ne’ebé asesível atu empreendedór bele partisipa iha dezenvolvimentu nasaun.
“Governu sei apoia no espande Banku Nasionál Komérsiu Timor-Leste (BNCTL, sigla portugés) ba munisípiu no postu administrativu hodi nune’e empreza kiik sira iha urbana no rurál bele ona hola parte ativa iha kresimentu ekonómiku,” nia akresenta.
Notísia relevante : ADB sujere Governu kria kondisaun ba investimentu privadu
Aleinde ne’e, Governu hakarak mós iha ninia polítika investimentu hanesan fundu petrolíferu bele konsidera investimentu ne’ebé empreza sira halo hosi sira-nia asaun. Ba-ne’e, Governu sei hametin kapasidade hosi empreza estatál ezistente hodi nune’e bele orienta atividade atu promove investimentu iha Timor-Leste no avalia didi’ak efeitu finanseira no ekonómiku Estadu liuhosi promove atividade hosi empreza estatál ba setór produtivu.
IX Governu mós sei estabelese korporasaun investimentu Timor-Leste (TLIC, sigla portugés), nu’udar empreza estatál ba investimentu nomós atu kapataliza empreza estatál liuhosi planu negósiu.
Nune’e, Governu sei aprova rejime ba setór emprezariál Estadu hodi mellora ninia akompañamentu ba empreza estatál no promove partisipasaun hosi Estadu iha investimentu privadu no kontribui ba ninia retornu finanseiru no ekonómiku.
Ezekutivu sei haree ba mekanizmu diversifikasaun finanseira, liuhosi ‘Ações para o Investimento do Setor Privado’ ka Equity Participation ne’ebé Governu hakarak atu implementa tanba sei estimula investimentu hosi setór privadu, sei promove dezenvolvimentu infraestrutura, no sei kontribui ba diversifikasaun ekonomia no kriasaun empregu hodi bele hatama reseita Estadu.
“Polítiku sira ne’e só iha sentidu, kuandu Governu kontinua fortalese polítika fiskál no polítika jestaun finansa públika ho transparénsia, responsabilidade, efisiénsia no sustentabilidade. Nu’udar prioridade ida iha ninia mandatu, Governu sei reforma jestaun finansa públika,” Xanana subliña.
Governu mós garante katak sei fila ba ezekusaun rigór ba despeza públika hodi investe iha desentralizasaun finanseira ba instituisaun públika no ba autoridade rejionál no munisipál hodi reforsa kapasidade hosi instituisaun públika, liuhosi interligasaun ba sistema informátiku iha setór públiku ho sistema informátiku finanseiru.
“Ho ida-ne’e, Governu sei kaer fali orsamentu bazeia ba programa atu evita halo despeza irrelevante ne’ebé fó dalan ba korrupsaun,” PM adianta.
Jornalista : Antónia Gusmão
Editora : Julia Chatarina




