DILI, 05 outubru 2023 (TATOLI)—Komisaun A trata asuntu Justisa no Konstituisionál iha Parlamentu Nasionál (PN), iha diskusaun faze espesialidade aprova ona artigu haat ba projetu-lei númeru 1/VI (1a) Prosedimentu Konsensaun Indultu no Komutasaun Pena.
Notísia Relevante: FRETILIN kontra totál projetu alterasaun lei indultu
“Diskusaun faze espesialidade hahú horisehik no daudaun lao hela, horisehik ami aprova ona artigu hamutuk haat ba projetu-lei númeru 1/VI (1a) Prosedimentu Konsensaun Indultu no Komutasaun Pena,” Prezidente Komisaun A, Deputadu Patrocínio Fernandes, hateten ba Agência Tatoli iha uma fukun PN, kinta ne’e.
Aprovasaun artigu haat ne’e iha entendimentu ba malu, inisiativa mai hosi bankada ida tenke rijida mantein ninia pozisaun maibé lei ne’e atu serbi ema hotu-hotu no lei ne’e buka rona ema hotu nia hanoin no kontribuisaun konserteza akomoda bele prodús lei ida serbi ema hotu.
“Tanba ne’e, ha’u dehan deklarasaun FRETILIN nian ne’e normál nu’udar bankada opozisaun. Dala ruma FRETILIN ka’er Governu CNRT halo deklarasaun polítika, entaun agora mós halo maibe diskusaun espesialidade ideia barak tama hosi FRETILIN ba inisiativa lei ne’e, nune’e ami aprova iha proposta sira. Ida-ne’e hatudu deklarasaun buat ketak ida, kontribuisaun konxiénsia nu’udar Deputadu sira fó,” nia hateten
Antes ne’e, antigun Prezidente Repúblika la promulga lei ne’e no halo veto polítiku ba lei ida-ne’e ho ninia fundamentasaun katak lei ne’e limite kompeténsia Prezidente Repúblika nian tuir konstituisaun, tanba ne’e ho obrigasaun PN no Deputadu sira-nian atu halo lejislasaun.
“Halo lejislasaun sira-ne’ebé fó biban ba Governu hala’o nia kompeténsia eskluziva karik oferese prosedimentu sira-ne’ebé bele fó ba Prezidente Repúblika ezerse ninia kompeténsia konstituisionál,” nia dehan.
Tanba ne’e, komisaun ohin kontinua halo diskusaun iha faze espesialidade ba projetu-lei ne’e bele ramata ona aprova artigu sira, no iha diskusaun espesialidade ne’e diskute espesífiku kada artigu.
Iha diskusaun ne’e, komisaun A rona mós hanoin hosi parte Ministériu Públiku, Defensória Públika, Ministériu Justisa no sosiedade sivil.
Bainhira Komisaun A ramata diskusaun iha espesialidade sei halo relatóriu no paresér hodi envia ba meza PN, atu kontinua ajenda diskusaun iha plenária faze espesialidade no votasaun finál globál, hafoin ne’e sei envia ba Prezidente Repúblika mak iha kompeténsia eskluziva promulga ka veta.
Tuir relatóriu paresér apresiasaun inisiál hosi komisaun A trata asuntu Justisa no Konstituisionál ne’ebé Agência Tatoli asesu, haktuir ba projetu-lei ne’e iha artigu hamutuk 13, ne’ebé hahú hosi Kapítulu I (Dispozisaun Jerál) ho artigu haat kompostu hosi artigu 1 (Objetu), artigu 2 (Ámbitu), artigu 3 (Definisaun) no artigu 4 (Natureza).
Kapítulu II Instrusaun inisiativa no desizaun ho artigu rua kompostu hosi artigu 5 (Lejitimidade), artigu 6 (Inisiativa), artigu 7 (Instrusaun), artigu 8 (Audisaun Governu), artigu 9 (Desizaun), artigu 10 (Efeitu), artigu 11 (Komunikasaun indultu, komutasaun no nia ezekusaun).
Kapítulu III Dispozisaun finál ho artigu rua hanesan artigu 12 (Revogasaun) no artigu 13 *Entrada em vigor).
Enkuantu iha lei vijente, lei 5/2016, 25 maiu, kona-ba Prosedimentu Konseisaun Indultu no Komutasaun Pena, ho artigu existente hamutuk 11 ne’ebé kompostu hosi artigu 1 (Objetu), artigu 2 (Efeitu), artigu 3 (Kriteiru konsesaun”, artigu 4 (Krime insuscetíveis indultu).
Artigu 5 Data anual ba konsesaun indultu no komutasaun pena, artigu 6 aprezentasaun pedidu indultu no komutasaun pena.
Artigu 7 Instrusaun iha artigu 8 (Paresér no remesa autos), artigu 9 *Dekretu Prezidensiál no libertasaun imediata rekluzu”, artigu 10 (Revogasaun) no artigu 11 (Entre em vigor).
Tuir relatóriu paresér Komisaun A haktuir, eliminasaun ba limitasaun poder indultu, enkuantu iha lei vijente trata la’ós de’it prosedimentu maibé kontein mós norma inside kona-ba exersísiu poder indultár iha artigu 3,4 no 5, nune’e projetu-lei pretende apenas norma prosedimentál, elimina norma fixa parametru no limite ba poder de indultar.
Projetu-lei ne’e introdús definisaun foun “Indultu” no “komutasaun pena”, substansialmente diferensa hosi Kódiku Penál, indultu apenas perdaun totál pena no la’ós perdaun parsiál, no komutasaun pena pasa la’ós so komutasaun (troca de uma pena por outra) hanesan mós diminuisaun pena.
Ba natureza no fundamentu indultu, lei atuál la kontein definisaun natureza indultu nein refere razaun indultu bazea, kontráriu ho projetu-lei ne’e define natureza indultu hanesan “intervensaun polítika” no define ho nia fundamentu “razaun umanitária”.
Ba iha revogasaun indultu, projetu-lei mantein posibilidade revogasaun indultu, mas afasta-se filozófia hosi lei vijente.
Iha projetu-lei ne’e mós introdús inovasaun iha matéria rekere indultu (lejitimidade) hosi Xefe Estadu estranjeiru no reprezentante misaun diplomátiku.
Kona-ba instrusaun, iha lei vijente prosesu inklui konsulta paresér ne’ebé prodús hosi órgaun justisa envolve iha ezekusaun pena, hanesan serbisu prizionál, Ministériu Públiku no Tribunál (artigu 7, 8), maibé iha projetu-lei ne’e elimina konsulta hosi instánsia sira-ne’e.
Ba efeitu indultu, referénsia dahuluk halo kona-ba reperkusaun direta ho definisaun foun proposta iha projetu-lei ne’e iha eleitu indultu no komutasaun pena, tanba ho razaun refere difinisaun efeitu indultu pasa perdaun totál, maibé la’ós perdaun parsiál.
Tanba, pasa efeitu komutasaun pena, diferensa substansiál reprezenta inovasaun introdús hosi projetu-lei ne’e dahuluk (i) iha estinsaun efeitu sívil kondenasaun, ida-ne’e responsabilidade sivil decorrente krime iha forma indemnizasaun sivil no daruak (ii) iha kanselamentu iha rejistu kriminál ba kondenasaun kona-ba a qual recaiu indultu.
Enkuantu, iha loron 03 outubru 2023 ne’e Parlamentu Nasionál liuhosi reuniaun plenária aprova projetu-lei númeru 1/VI (1a) Prosedimentu Konsensaun Indultu no Komutasaun Pena iha faze jeneralidade ho votu a-favór 37, kontra 22 no abstensaun haat (4).
Jornalista : Nelson de Sousa
Editór : Cancio Ximenes