iklan

NASIONÁL, EKONOMIA, HEADLINE

Komité jestaun formaliza liña koordenasaun servisu operasionál iha fronteira

Komité jestaun formaliza liña koordenasaun servisu operasionál iha fronteira

Asinatura akordu estabelesimentu Komité jestaun fronteira koordenadu, iha salaun Alfándega, Palásiu Governu, kinta (19/10/2023). Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 19 outubru 2023 (TATOLI)Komité jestaun fronteira formaliza liña koordenasaun servisu operasionál iha fronteira terrestre, marrítima no aérea liuhosi selebrasaun akordu ida kona-ba jestaun fronteira koordenadu.

“Ida-ne’e sei ajuda ita atu fahe dalan operasaun la nesesáriu maibé permite no haforsa informasaun ne’ebé ita fahe liuhosi buat sira ne’ebé ita halo duplikasaun no prosesu ne’ebé la nesesáriu,” Vise-Ministra Finansa, Felicia de Carvalho, hateten bainhira sai sasin ba asinatura akordu, iha salaun Alfándega, Palásiu Governu, kinta ne’e.

Governante ne’e dehan, jestaun fronteira koordenadu ne’e kria mekanizmu kooperasaun operasionál ida atu implementa jestaun fronteira koordenadu.

Iha biban hanesan, Komisáriu Autoridade Aduaneira (AA)/Alfándega, José António Fátima Abílio, konsidera akordu ne’e importante hodi formaliza liña koordenasaun servisu operasionál iha fronteira hodi kria kooperasaun no mekanizmu nune’e halo kontrolu efetivu, efikásia no fó prestasaun servisu di’ak liubá atendimentu públiku ba pasajeiru no merkadoria ne’ebé mak ultrapasa fronteira.

Notísia relevante : Timor-Leste konklui ona negosiasaun adezaun bá OMK

Aleinde ne’e, inisiativa ne’e hodi kontribui ba fasilitasaun komérsiu inklui kumpre rekezitu balun hosi adezaun Timor-Leste ba Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku (ASEAN, sigla inglés) no Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK).

“Definisaun tuir organizasaun mundiál Alfándega nian kona-ba jestaun fronteira koordenadu signifika abordajen koordenadu hosi ajénsia kontrolu fronteira, tantu doméstiku no internasionál iha kontestu atu buka efisiénsia ne’ebé di’ak liuhosi halo jestaun la’o ho di’ak komérsiu no viajen sira-nian, aleinde ne’e mantein balansu ida hodi halo tuir rekezitu sira,” nia akresenta.

Rekezitu ba akordu fasilitasaun komérsiu OMK no ASEAN ne’e sai rekezitu ba Estadu membru sira hotu hodi implementa nune’e bele halo kontrolu ba viajen no komérsiu, inklui implementa prinsípiu jestaun risku hosi diferensa risku a’as no kiik hodi estabelese mekanizmu governasaun, supervizaun, no servisu ba programa hotu hosi ajénsia relevante sira iha fronteira.

Timor-Leste asina ona konvensaun Chicago ne’ebé iha anexu 9 ko’alia kona-ba fasilitasaun no iha 17 ko’alia kona-ba seguransa, hodi promove koordenasaun no posível delegasaun hotu liuhosi poder no funsaun liga ba inspesaun no troka informasaun molok viajen no jestaun risku bele fó seguransa iha fronteira no fasilita ho di’ak pasajeiru nia sasán.

“Ita rekoñese katak Timor-Leste sei iha limitasaun barak hanesan aspetu enkuadramentu legál, rekursu umanu, infraestrutura administrativu no finanseiru. Maibé ho rekezitu mínimu ne’ebé Governu investe ona iha postu fronteira sira hotu, ita tenta fó prestasaun servisu másimu ba viajante no komérsiu hodi halo kontrolu efetivu no efikásia hodi implementa rekezitu internasionál no rejionál sira,” Komisáriu Alfándega akresenta.

Nia konsidera, asinatura akordu ne’e nu’udar momentu markante hodi hatudu kompromisu servisu hamutuk hodi bele fortifika di’ak liután kontrolu iha fronteira sira, inklui responde rekezitu no prátika di’ak internasionál, implementa mós konvensaun Chicago no konvensaun Kyoto hodi hatudu katak Timor-Leste mós bele kompete ona ho nasaun rejionál no organizasaun internasionál sira seluk ba implementasaun konvensaun internasionál.

Enkarregadu Negósiu Estranjeiru Estadu Unidu Amérika (EUA) iha Timor-Leste, Marc Weinstock, hateten, akordu ne’e marka pasu dahuluk ba jestaun fronteira koordenadu hosi ajénsia kontrolu fronteira sira, tantu iha rai-laran no internasionál hodi ajuda atinje efisiénsia iha jestaun komérsiu no viajen, inklui kumpre mós rekezitu legál sira.

Akordu ne’e formaliza servisu importante ne’ebé la’o daudaun, tanba fornese enkuadramentu atu asegura uza rekursu sira ho efisiente enkuantu sirkunstánsia fasilitadór sira ba fronteira no komérsiu kontinua evolui.

“Valór hosi jestaun fronteira koordenadu mak abordajen organizadu ida ba jestaun fronteira ne’ebé mak aproveita didi’ak vantajen hirak hosi partilla sistema no rekursu sira. Ne’e la’ós de’it kustu efetivu, maibé mós garante rezultadu hirak ne’ebé di’ak liután,” nia tenik.

Jestaun fronteira koordenada hadi’a identifikasaun sedu ba risku ka ameasa, hodi permite aloka rekursu limitadu sira ba área hirak ne’ebé presiza liu no ajuda implementa ho efikáz administrasaun, lejizlasaun, polítika, no prosedimentu sira.

Tuir Enkarregadu Negósiu, iha tempu ne’ebé Timor-Leste hakarak adere ba ASEAN no OMK, entidade responsábel nia servisu ajuda ho arranju operasionál no resposta ba ezijénsia hirak ne’ebé relasiona ho organizasaun rua ne’e.

Komité jestaun fronteira sira ne’ebé asina akordu ne’e mak hanesan Autoridade Aduaneira asina hosi Komisáriu Alfándega, José António Fátima Abílio, Ministériu Transporte no Komunikasaun reprezenta hosi Diretór Jerál Transporte no Komunikasaun, Constâncio Perreira Soares, maibé lamarka prezensa tanba hala’o hela servisu Estadu iha estranjeiru.

Enkuantu, Servisu Migrasaun asina hosi Diretora Jerál SM, Adelaide de Rosa, Ministériu Komérsiu no Indústria asina hosi Diretór Jerál Komérsiu, Cosme Fátima Batista da Silva, Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peska no Floresta asina hosi Diretora Ervinha Soares Pinto, seguransa nian asina hosi Komandante Jerál Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL), Komisáriu Jerál Henrique da Costa, Ministériu Saúde asina hosi Diretór Jerál Servisu Korporativu, Marcelo Amaral.

Jornalista     : Antónia Gusmão

Editora          : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!