DILI, 15 novembru 2023 (TATOLI) – Diretór Rejionál Organizasaun Mundiál Saúde (OMS) Sudueste Aziátiku, Poonam Khetrapal Singh, hateten mundialmente ema maizmenus millaun 422 mak hetan moras diabetes, milaun 1.5 mak mate no iha rejiaun Sudeste Aziátiku, ema millaun 96 mak estima hetan moras diabetes.
”Globalmente, ema maizumenus millaun 422 maka hetan moras diabetes, millaun 1.5 husi ema mate maka diretamente atribui ho diabetes kada tinan. Iha OMS nia rejiaun Sudeste Aziátiku, ema liu millaun 96 maka iha estimasaun hetan moras diabetes”, Poonam Khetrapal Singh, dehan liuhosi nia komunikadu ne’ebé TATOLI asesu, ohin.
Tuir komuikadu katak diabetes ninia komplikasaun mak problema matan, fallansu riins, atakasaun fuan, stroke no ampuasaun ba parte ain lori lakon boot em termus ekonomia ba ema ho diabetes no sira-nia família, lakon ba sistema saúde no lakon iha ekonomia nasionál.
Impostu ida-ne’e hatudu liuhosi despeza médika direta no lakon servisu no saláriu. Previzaun kona-ba todan ekonómiku ba moras diabetes hanesan alerta prevalénsia iha futuru.
Iha Sesaun ba dala hitu-nulu resin neen Komite Rejionál OMS Sudeste Aziátiku, sira rekomenda Seahearts OMS nia pakote ba fuan ne’ebé adapta husi Sudeste Aziátiku, hodi aseslera redusaun risku moras kardiovskulár no atu tau ema millaun 100 ne’ebé iha diabetes no hipetensaun ba jestaun ida ne’ebé bazeia ba protokulu iha tinan 2025.
Intervensaun hirak ne’e sei haforsa asesu ba kuidadu diabetes no reforsa servisu moras la hada’et iha nivel kuidadu saúde primáriu.
Nasaun sira iha rejiaun ne’e halo ona progresu ne’ebé di’ak tebes hodi hamenus uzu tabaku no foti ona medida oioin atu promove atividade fízika, dieta saudavel no adosaun moris saudavel, ne’ebé esensiál tebes atu hamenus risku moras diabetes.
Peskiza Kapasidade Nasionál OMS nian iha tinan 2021 hatudu ona katak iha nasaun barak iha rejiaun ne’e, ai-moruk no teknolojia esensiál sira ba jestaun diabetes iha em jerál disponivel iha sentru saúde primária sira. Fornesedór saúde sira hetan ona treinamentu atu prevene no jere moras diabetes uza pakote tékniku OMS nian ba diabetes, HEARTS-D, haktuir ona kontestu nasionál atu hadi’a asesu ba kuidadu ba diabetes nu’udar prioridade ida ba Rejiaun.
OMS apela ba nasaun no parte interesada sira atu foti medida sira liuhosi dalan importante balun ne’ebé importante tebes atu hasa’e esforsu sira atu hamenus fatór risku sira adopta aprosimasaun ba siklu/kursu moris. Ida ne’e sei presiza aprosimasaun hotu-hotu sosiedade no governu tomak hamutuk ho partisipasaun sosiál sira.
Jornalista : Felicidade Ximenes
Editór : Zezito Silva





