iklan

HEADLINE, SAÚDE

Sentru Saúde Loes rejista kazu HIV pozitivu ida, pasiente simu tratamentu ARV regulár

Sentru Saúde Loes rejista kazu HIV pozitivu ida, pasiente simu tratamentu ARV regulár

Xefe Sentru Saúde Loes, Faustino de Sousa Nunes

LIKISÁ, 19 Juñu 2026 (TATOLI) — Sentru Saúde Loes rejista kazu HIV pozitivu ida. Pasiente ne’e agora dadaun simu hela tratamentu regulár ho ai-moruk Anti-Retroviral (ARV) atu kontrola vírus HIV, haforsa sistema imunidade no prevene evolusaun moras ne’e ba SIDA.

Xefe Sentru Saúde Loes, Faustino de Sousa Nunes, hateten kazu ne’e identifikadu durante servisu monitorizasaun no akompañamentu saúde ne’ebé realiza iha postu administrativu ne’e.

“Ami fó tratamentu ho ai-moruk Anti-Retroviral (ARV) atu kontrola HIV iha pasiente nia raan. Ida ne’e sei hanaruk pasiente nia esperansa moris tanba hasa’e imunidade pasiente nian atu prevene moras labele evolui ba SIDA,” Faustino ba TATOLI durante programa kampaña sensibilizasaun nasionál kona-ba prevensaun HIV/SIDA ne’ebé organiza husi Institutu Nasionál Kombate HIV/SIDA (INCSIDA-sigla Portugés), iha Sede Suku Vatuboro, Postu Administrativu Loes.

Faustino husu ba komunidade sira atu ba teste HIV iha sentru saúde ne’e. “Ami proteje identidade no informasaun pesoál pasiente atu prevene estigma no diskriminasaun ne’ebé bele afeta sira-nia moris”.

Faustino hateten Sentru Saúde Loes kontinua garante konfidensialidade dadus pasiente sira no fó asisténsia saúde tuir prosedimentu mediku.

Nia dehan komunidade tenke komprende katak HIV la’ós razaun atu diskrimina ema ida.

Enkuantu, Xefe Suku Vatuboro, Julito dos Santos, husu ba komunidade atu respeita ema ne’ebé moris ho HIV, no labele halo estigma ka diskriminasaun hasoru sira.

“Ema hotu-hotu iha direitu atu hetan respeitu husi komunidade. Tanba ne’e, ita tenke hadook-an husi diskriminasaun,” hateten Julito.

Prezidente Institutu Nasionál Kombate HIV/SIDA, Daniel Marçal, hateten objetivu husi atividade sensibilizasaun ne’e mak atu hasa’e koñesimenu kona-ba dalan prevensaun HIV.

Nia hateten edukasaun públika importante atu ajuda jovem sira, estudante no komunidade tomak komprende forma transmisaun HIV no medida preventivu ne’ebé presiza adopta.

“Liuhosi atividade sensibilizasaun ida-ne’e, ami hakarak komunidade iha koñesimentu di’ak liu kona-ba HIV/SIDA no bele toma desizaun ne’ebé loos atu proteje saúde rasik,” dehan Daniel.

Nia enkoraja jovem sira atu hadook-an husi hahalok risku hanesan relasaun seksuál ne’ebé la seguru no prátika sira seluk ne’ebé bele aumenta risku transmisaun HIV.

Tuir Daniel, medida preventivu importante sira inklui abstinénsia, fidelidade ba parseiru ida de’it, uza prezervativu ho loloos, hadook-an husi konsumu droga mak xave ba hadook-an hosi moras ne’e.

“Karik iha suspeita infesaun HIV tenke hakbesik-an ba sentru saúde atu halo teste no konsultasaun medika. Profisionál saúde sira sei avalia kondisaun pasiente no fó tratamentu ARV tuir nesesidade,” dehan Daniel.

 

Jornalista: Camilio de Sousa
Editór: Filomeno Martins

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!