iklan

NASIONÁL, DILI, HEADLINE, SOSIEDADE SIVĺL

ADTL husu governu kria fatin hodi fó atendimentu ba ema ho defisiénsia mentál

ADTL husu governu kria fatin hodi fó atendimentu ba ema ho defisiénsia mentál

Ema ho kondisaun moras mental iha estrada ninin Bairu Formoza Dili, sesta (10/02). Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 16 janeiru 2024 (TATOLI) – Asosiasaun Ema ho Defiénsia  iha Timor-Leste (ATDL) husu ba Governu atu alarga tan fatin atendimentu ba ema ho defisiénsia mentál iha rai laran liuliu iha sentru saúde sira, tanba Acute Care iha Hospitál Nasionál Guido Valadares (HNGV) la sufisiente.

“Ema ho defisiénsia psiko-sosiál abandona no aumenta iha kapitál Dili, laiha família buka tuir no laiha ekipa hosi Ministériu Saúde no Solidariedade Sosiál no Inkluzaun hodi halo intervensaun. Fatin Acute care iha HNGV mós la sufisiente nune’e preiza kria tan fatin hodi fó atendimentu ba ema ho defisiénsia mentál”, dehan Portavós ADTL, Nelson da Silva, liuhosi konferénsia imprensa, iha Maskarinhas-Dili.

ADTL hato’o pedidu ne’e nakaid ho akontesimentu iha inísiu janeiru 2024 ne’ebé ema ho defisiénsia mentál hetan agresaun fíziku hosi ema deskonesidu no ema moras mentál haraun vidru Embaixada Japaun nian no haraun sidadaun ida nia kareta iha igreja Ai-mutin.

Portavós ne’e mós sujere ba Governu atu aselera kriasaun ba fatin atendimentu ema ho defisiénsia mentál hodi sira bele hetan tratamentu dignu no kria mós ekipa entre ministériu relevante sira hodi bele atende imediatu no agresivu ba ema moras mental sira.

Portavós ne’e mós husu ba públiku ka sosiedade em jerál atu labele trosa ka goza ema ho defisiénsia mentál hodi aumenta agresividade ema sira ne’e.

“Favór ida eduka ita nia aan no ita nia sosiedade atu labele trosa, goja, baku no tuda ema defisiénsia psiko-sosiál iha dalan ninin. Asaun desumanu provoka ema ho saúde mentál bele hirus no agresivu liután hodi responde fali ho asaun violentu ba ita no ba ema inosente”, nia sujere.

Iha fatin hanesan, Diretór Ezekutivu ADTL, Cesário da Silva, hateten kada loron iha kapitál Dili aumenta ema ho defisiénsia mentál

Tuir dadus sensu nasionál hatudu ema ho problema psiko-sosiál mental no inteletuál iha Timor-Leste hamutuk 3.000-resin.

“Ema ho defisiénsia mentál konsidera vulnerável liu no laiha fatin atendimentu tanba Acute Care limitadu atu família bele akompaña sira”, nia reforsa.

Politika Governu Konstitusionál IX  

Sidadaun hotu-hotu iha direitu ba saúde no asisténsia médika no sanitária no mós iha devér atu defende no promove saúde. Tuir Konstituisaun Repúblika, Estadu tenke promove kriasaun husi servisu nasionál saúde ida ne’ebé universál, jerál no, karik bele, gratuitu (ka la selu).

Governu sei kontinua implementa Polítika Nasionál Saúde nian ho Planu Estratéjiku Nasionál Setór Saúde 2011-2030 (PENSS 2011-2030), hodi mantein vizaun kona-ba “Timor-Leste ne’ebé saudavel”, iha ne’ebé timoroan hotu-hotu bele iha asesu ba saúde no, iha ne’ebé, saúde sai hanesan fatór dezenvolvimentu globál, ba luta hasoru pobreza ka moris-kiak.

Inisiativa sira Governu nian kona-ba Setór Saúde sei kontinua orienta ba oinsá masimiza esforsu tomak, hodi garante prestasaun servisu ne’ebé di’ak liu, iha setór ida ne’e, no mós jeneraliza (ka habelar) asesu ba kuidadu saúde sira ho kualidade, no halo avaliasaun beibeik kona-ba efisiénsia, transparénsia ho profisionalizmu, iha jestaun rekursu finanseiru, umanu, materiál no lojístiku, infraestrutura ho ekipamentu sira.

Tanba ne’e, sei hametin Sistema Nasionál Saúde – ne’ebé reprezenta liuhusi elementu independente lubun ida ne’ebé sei kontribui ba saúde ho bein estár famílias hotu nian, nomos iha estabelesimentu ensinu sira, iha fatin servisu no iha fatin públiku no iha komunidade sira nia leet – liuhusi kapasitasaun ba instituisoens ne’ebé presta kuidadu sira Saúde nian, ba profisionál saúde, ba sistemas fornesimentu no distribuisaun medikamentu sira ho sistema sira emerjénsia médika nian.

Ho nia objetivu jerál ba área Saúde, mak Governu hakarak estabelese parseria sira ho Sosiedade Sivíl, Setór Privadu ho Parseiru Dezenvolvimentu sira, atu bele dezenvolve kampaña  sensibilizasaun sira , iha país tomak, hodi hadi’a saúde públika, liuliu liuhusi prevensaun no hadi’a kuidadu sira iha área nutrisaun, imunizasaun, saúde reprodutiva, saúde mentál no saúde ambientál.

Notísia relevante:  MS husu ema hotu tau matan ba moras mentál iha TL

Jornalista  : Jesuína Xavier

Editór         : Florencio Miranda Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!