DILI, 09 fevereiru 2024 (TATOLI)— Estudante iha munisípiu haat hanesan Baucau, Dili, Manufahi no Ermera sai alvu ba peskiza utilizasaun media sosiál, husi Rede Feto Timor-Leste.
“Peskiza ida ne’e ita halo tanba iha informasaun barak mosu katak utilizasaun media sosiál mak halo feto sira dalaruma halo isin rua sedu, maibé ba ida ne’e ami-nia peskiza jerál liu ba impaktu media sosiál ba sosiedade,” Prezidente Konsellu Rede Feto Timor-Leste, Zelia Fernandes, informa bainhira ramata Workshop validasaun rezultadu peskiza Eroina ho impaktu media sosiál, iha Caicoli, Dili, ohin.
Nia informa tan katak pergunta tolu mak Rede Feto Timor-Leste sei aprezenta iha planu hodi ba investiga peskiza ida ne’e.
Dahuluk mak utiliza media sosiál, daruak mak media sosiál saida de’it mak durante ita-nia sosiedade uza iha sira-nia moris lor loron, datoluk mak kona-ba vantajen no desvantajen husi impaktu media sosiál ba sosiedade nia moris.
Husi pergunta tolu ne’ebé mak peskizadór sira formula hodi la’o ba Munisípiu haat sai alvu ba peskiza ne’e mak estudante ensinu báziku terseiru siklu, ensinu sekundáriu, universitáriu sira, inklui adultu.
“Maske iha limitasaun balun ne’ebé mak ami hasoru mak ho orsamentu ne’ebé limitadu no ho tempu ne’ebé mak badak tebes, nune’e ami tenke estabelese kriteiru badak ida hodi bele guia ami ba iha implementasaun peskiza ida ne’e rasik, entaun kriteiru ne’ebé ami hili mak liuliu haree kona-ba ensinu sekundáriu, ensinu baziku kuaze iha TL tomak iha munsípiu hotu hotu, maibé iha ensinu superior ne’e ita tenke tau kriteiru ida iha fatin ne’ebé mak ensinu superior ne’e iha,” nia dehan.
Prezidente Konsellu Rede Feto Timor-Leste, Zelia Fernandes, hateten, bainhira peskiza hotu sei halo analiza tanba pergunta ne’ebé mak fó liuhusi diskusaun ho estudante no mós ema adultu sira.
“Agora daudaun ne’e hanesan validasaun depois ami rona tiha lai feedback hafoin ami hadi’a didiak tiha relatóriu sira ne’e tempu-badak ita bele halo lansamentu hodi publika ba públiku,” nia relata.
Alende ne’e, tuir nia,ho peskiza ida ne’e sei kontinua ba munisípiu sira seluk no oinsá bele hakle’an liutan sosiedade nia hanoin kona-ba oinsá utiliza media sosiál ne’e rasik.
Iha fatin hanesan, Sekretariu Estadu Komunikasaun Sosiál (SEKOMS), Espedito Dias hateten, impaktu media sosiál iha era dijitál ida ne’e hatudu katak media hanesan universidade aberta katak media sai fatin ne’ebé públiku atu bele aprende la’ós de’it universidade mak aprende, maibé media nia publikasaun no media nia servisu lorloron tenke sai universidade aberta ba ema hotu atu aprende polítika, ekonomia sosiál no kultura sira.
“Media mós sai ajente transformadór ba mentalidade katak daudaun ne’e ita moris iha era dijitál tanba agora ita la uza surat-tahan, maibé ita liuhusi media Facebook ka WhatsApp kontaktu malu liu husi eletrokika entaun ita tenke halo adaptasaun ho situasuan ida ne’e,” governante ne’e akresenta.
Nune’e mós, Sekretária Estadu ba Igualdade (SEI), Elvina Sousa de Carvalho, fó hanoin, rezultadu peskiza labele sai hanesan dokumentu, maibé tenke partilla ba membru Governu no relevante sira no sai matéria ba estudante sira nune’e bele kombate impaktu negativu husi media sosiál nian.
Alende ne’e, Rede Feto mós peskiza ba eroina nu’udar kontinuasaun ba obra ka livru ne’ebé mak uluk membru Rede Feto ida ne’ebé mak inísia no hetan apoiu husi líder nasionál sira hanesan atuál Primeiru-ministru, Kayrala Xanana Gusmão, Taur Matan Ruak, Mari Alkatiri, Francisco Guteres Lú Olo, Lere Anan Timur no ikusmai bele halo peskiza ba inan-feton sira iha TL kona-ba sira-nia partispasuan iha luta libertasaun nasionál.
Ho nune’e modelu peskiza ida ne’e la’ós hakerek profile pesoál de’it maibé ba profile eroina koletividade sira ho ida ne ne’e mak daudaun prosesu la’o hela no besik atu finaliza hafoin ramata sei halo lansamentu ba públiku.
Entretantu, Rede Feto Timor-Leste hanesan organizasaun sumbriña ba organizasaun Feto 44 registrada, ne’ebé servisu hamutuk promove igualdade jéneru, hakbiit Feto iha setór hotu, haforsa lian hosi grupu lian-laek liuhosi advokasia, kria rede servisu, kapasitasaun, hametin institusaun no asegura Feto no labarik Feto sira livre hosi diskriminasaun no forma violénsia oioin atu bele partisipa efetivamente iha dezenvolvimentu sustentavel no inkluzivu.
Halo mós mandatu hakerek relatóriu sombra ba komite CEDAW periodikamente, lidera Kongresu Nasionál Feto Timor-Leste kada tinan haat no peskiza relasiona ho asuntu feto no labarik.
Jornalista : Felicidade Ximenes
Editór: Rafael Ximenes de A. Belo




