iklan

EKONOMIA, HEADLINE

Asu hamutuk 13.223 mak hetan ona vasina kontra raiva

Asu hamutuk 13.223 mak hetan ona vasina kontra raiva

Diretora Nasionál Veterinária, Joanita Jong,

DILI, 08 marsu 2024 (TATOLI) – Diresaun Nasionál Veterinaria, husi Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peska no Floresta (MAPPF) fó ona vasina antirrábika ba asu hamutuk 13.223 iha munisípiu Covalima, Bobonaro no Rejiaun Administrativa Espesiál Oé-Cusse Ambeno (RAEOA).

Diretora Nasionál Veterinária, Joanita Jong, hateten vasinasaun kontra raiva ba asu sira iha faze dahuluk la’o ona iha munisípiu tolu iha zona fronteirisa, inklui Dili hanesan munisípiu alternativu tanba bainhira mosu problema moras raiva bele afeta mós mai to’o kapitál, tanba asu husi fronteira barak mak tama ona iha Dili.

“Maibé, dadus husi munisípiu Dili seidauk tama, tanba prosesu vasinasaun primeira faze seidauk remata. Iha munisípiu tolu seluk sira-nian rezultadu vasinasaun rejista ona no dadus tama ona iha sistema”, Joanita Jong informa ba Tatoli iha Comoro, ohin.

Dadus vasina kontra raiva ba asu sira iha RAEOA tenke atinje 4.898 no iha faze dahuluk ne’e vasina ona 3.832. Iha faze daruak, ekipa sei halo tan vasinasaun antirrábika ba asu hamutuk 1.066. Iha Covalima, totál asu ne’ebé tenke hetan vasinasaun hamutuk 6.037 no iha faze dahuluk konsege atinje 4.406. Iha faze tuirmai sei vasina tan asu hamutuk 1.631. Iha Bononaro, asu ne’ebé tenke hetan vasinasaun hamutuk 5.301 no daudaun vasina ona 4.985. Iha faze daruak ekipa tenke vasina asu 343. Kona-ba Dili vasinasaun faze dahuluk sei la’o hela.

“Fulan tolu ona vasinasaun asu iha Dili hahú husi Fatuahi, agora foin maka to’o iha Fatuhada. Ita-nian alvu tenke pekorre tiha Dili maka foin bele relata númeru vasinasaun asu hira mak atinje ona, maibé agora ita seidauk bele relata tanba sei la’o hela”, esplika.

Programa vasinasaun kontra raiva ne’e tanba konsidera moras ne’e sai ameasa ba saúde públika. Bainhira Timor-Leste hetan informasaun kona-ba moras raiva, Governu liuhusi Ministériu Agrikultura halo kedan prevensaun liuhusi programa vasinasaun ba asu iha munisípiu tolu no RAEOA ne’ebé iha ligasaun ho fronteira terrestre Mota-Ain no Mota-Masin.

“Karik akontese moras raiva iha ita-nia rai, ninia kazu ne’e labele aat liu hanesan saida maka akontese iha nasaun viziña Indonézia, tanba ita konsege dezenvolve ona imunidade hodi halo protesaun ba asu sira”, dehan.

Joanita Jong salienta katak MAPPF kontinua serbisu hamutuk ho Ministériu Saúde hodi halo prevensaun kuandu iha akontesimentu asu tata ema, sira sei foti amostra hodi lori bá laboratóriu animál nian hodi halo teste atu identifika. “Se akontese asu ne’e kontaminadu ona ho vírus raiva maka tata tan ema, diresaun hamutuk ho parte saúde sei relata dadus ba ministériu [MAPPF] maka sei fó sai ba públiku, tanba diresaun ninia kompeténsia maka halo de’it vasinasaun”, nia realsa.

Dirijente ne’e husu ba komunidade sira ne’ebé hela iha munisípíu alvu sira atu koopera ho ekipa sira hodi fó netik tempu atu lori sira-nia asu bá vasina, nune’e bele prevene animál sira husi moras, inklui salva mós populasaun sira atu labele hada’et vírus ne’e bainhira hetan tata husi asu.

Nia solisita mós ba komunidade sira ne’ebé buka moris ho atividade kasa atu fó netik tempu iha faze daruak ne’e hodi lori sira-nia asu bá vasina, tanba ekipa identifika asu lubuk ida seidauk vasina ne’e inklui asu kasa sira. “Ai-moruk vasinasaun iha rihun 200-resin ne’ebé Governu Austrália apoiu mai Timor-Leste ne’e sufisiente tebes atu halo vasinasaun ba asu sira”, konklui.

Notísia relevante: Vasinasaun antirrábika fó ona ba asu 3.500-resin

Jornalista: Tomé Amado

Editora: Maria Auxiliadora

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!